mul on nohu...

...ja mulle ei meeldi, kui ma tahan aevastada ja siis ma ei aevasta...

Eestlane, venelane ja sakslane tulid baari ja ütlesid anektoodivestjale, et ta on mõttetu rahvusšovinist, kes ei suuda stereotüüpidest üle olla.

fakk fakk fakk...

Portishead...Mysterons...

vaikus...

...oli kõigepealt...

"lähme küprosele"..."eee...ok"..."aga hakkame kultuurseks"..."ok"...
...ja eile sai palju lihtsalt lambist naerda...naersin ühe lühikese päeva kohta ebanormaalselt palju isegi...
...õhtu oli küll veidi tõsisem...

"Pianist"...oo ülim absurd...kui kaugele võib minna???
mul on probleem...mu küüned on küünetangide jaoks liialt tugevad...ma ei saa neid lõigata...
...olen äärmiselt tänulik, et elan nüüd ja mitte enne...olen õnnelik, et "pianist" on minu jaoks vaid film...mitte reaalsus...

mis peaks veel juhtuma, et inimesed hakkaks lõpuks mõistma...???
kullakesed...armastage üksteist, mitte ärge vihake ja tapke...eksju...
nojah...seinale pole mõtet rääkida...

...ja vaikus on see, mis järele jääb...

l.o.v.e...

La Vita Bella...

Omlett...

Valge vein...

Elu...

...ja elu ongi ilus...vahest...
armastad...ei armasta...ja nii lihtsalt ongi...midagi pole parata...
ükskõik kui tõsine olukord ka ei oleks...kunagi ei tohi kaotada huumorimeelt...lootust...
tahaks kunagi tõeliselt Elada...mitte võltsilt...rutiinset elu hallis kliimas...tahan...vajan vikerkaart enda ümber...

Nat King Cole...Love...

küündimatus...

St. Etienne...I Love to Paint...

mäng...

John Fowles...Maag...

ja minu ema ka...

maja valge aiaga...täiuslik abikaasa...kaks last ja koer ja kass kah...
helesinine unistus...kuid võõras unistus...pole minu oma...

suure ringi küsimus...miks on tähtis unistada...loota?

ma ausalt ei tahtnud mingitest unistustest praegu rääkima hakata...aga mul jõudis juba meelest ära minna, miks ma siia blogi praegu üldse tulin...tahtsin midagi kirjutada, aga lihtsalt ei suuda meenutada enam...nojah...seniilsus hakkab vaikselt endast märku andma...

...ja "Love actually" on hea film..."Ja minu ema ka"...aga mõned asjad jäävad jälle eluks ajaks meelde...

minu uue aasta lubadus: luban, et ei luba mitte midagi...(no kui vähegi võimalik)...;)

mäletan, et kui olin veel väike laps...siis käisime tihti ka talvel maal (nüüd oleme ainult suvel seal)...ja see vana maja oli suht külm...ja siis issi tegi alati suurde ahju tule ja me kõik kuulasime tule prõksumist...õigemini puude prõksumist...see oli meile unemuusikaks...ja siis kui oli aeg voodisse minna, siis voodi oli külm...ja emme võttis alati mu teki ja hoidis seda vastu ahju...ja siis ma läksin voodisse ja emme pani mulle sooja teki peale....ja see ongi see, mis jääb meelde...
vahel mõtlen, et mu lapsepõlv oli liiga hea ja turvaline ja soojust täis...nüüd ma olengi selles kinni...ei suuda lahti lasta...tahan tagasi...olla igavesti laps...

aga nüüd väike reis unenägude salajasse maailma...

...ja joonistada tahaks ka osata...

Marion Raven...Here I am...

la la la...

...ma pole duratselli roosa elektrijänes...

...see nädal olen ma kõige varem saanud iga päev magama alles mingi nelja paiku öösel...üleeile olin näiteks kella kaheksani hommikul üleval ja õppisin...seejärel sain paar tundi magada...siis jälle üles ja kella üheksani õhtul jälle õppisin...oleks edasi õppinud, aga pidin tööle minema...kella poole kolmeks öösel jõudsin töölt koju...siis hakkasin õppima...suutsin vastu pidada kella kuueni hommikul...siis magasin paar tundi ...ja pärast seda kohe eksamile...

tegelt oli kõik veel suhteliselt ok...ma tulin selle väsimusega ja tundega, et ma ikka midagi ei oska, suhteliselt hästi toime...kuni...viimaseks piisaks oli üks telefonikõne...ma pole kuu aega koju saanud ja tahtsin sellest kõigest eemale - koju, kus saan oma "tavalisi" patareisid laadida...ja siis tuli välja, et oma eriti toreda venna pärast ma võibolla ei saagi koju...ning veedan jõulud üksi tartus...

...ja siis ma nutsin...natuke...

...ning läksin eksamile...

üritasin küll oma keha üle kontrolli saada :)...aga teel kooli oli ka tükk tegemist, et mitte jälle nutma hakata...kuigi see pole üldse minu moodi...ma pole inimene, kes iga väiksema asja peale töinama kukuks...mina ei nuta...aga...seekord ma ei saanud midagi parata ka...

...pärast seitset tundi passimist, sain lõpuks hindeks "väga hea", mis tegi ka tuju heaks (kusjuures üks küsimus oli glatsiofluviaalsete kuhjevormide kohta)...ning siis mõtlesin, et ma olengi hetkel rahul, et elan just sellist elu nagu elan...ainult ise võiks ka iseseisvam ja targem olla...siis oleks kõik hullult lahe...:D
...ja koju sain ka siiski...õnneks pole teine vend nii tropp...:)

...tegelt ma mõtlesin, et kõik mis mul on...on tulnud mulle kätte niisama...ilma pingutuseta...
...ja nüüd saan puhta südametunnistusega hesse ja kundera mõttemaailma sukelduda...:)

mul on jäänud veel täpselt kuu aega elada...üheksateistkümne aastasena...ja siis ma olengi vana...
...aga mul on kodus hoopiski gurmansi jõuluteed...:)

"ma ei tunne sind enam ära..."...aga sa polegi mind ju kunagi tundnud...

...kõigest inimene olen ju...saage aru...

Lenny Kravitz...Destiny...
"...my life is all about this song..."

vässu...

lumi on juba ammu maas, aga...
hommikul...(ehk nüüdseks juba eile)...läksin välja ja...esimimest korda selle talve jooksul tundsin talve lõhna...ja üks vanahärra läks ka parasjagu ühe pisikese kuusega mööda...ning feenoksi juures oli ka tavalisest rohkem autosid...
ehk siis...jõul hakkab kätte jõudma...

...tegetlt tahaks PUHATA ja koju...ja isu tuli emme tehtud söökide järele...ahjukartulid ja praekapsas...mmm...ja oma linnupoega tahan kaa...ma ei ole teda jälle mingi kuu aega näinud...

...kas ma juba mainisin, et väsinud olen...
kell on peaaegu seitse hommikul ja ma pole veel magama läinudki, sest...õpin...:D

...ja veelkord...väsinud olen...ja suulised eksamid mulle ei meeldi!

mad sad bad...

...seda et...hullult hea lõhnaga viirukeid ostsin...ja ma olen kõige hullem küünlamaniakk üldse...

Lene Marlin...What if...

ah las olla...

no mida krd!...asi hakkab juba väga käest ära minema..."magasin sisse"...noo see pole ju vabandus...ja nii need fabulousid tulevadki...
...ja kummitama hakkas pragi kiri rebastele, et "sellise suhtumisega ülikoolis kaugele ei jõua"...nojah...aga mina olen sellise suhtumisega juba poole peale jõudnud...:D...nali naljaks...tegelt hakkab olukord tõesti naljast kaugele minema...

ja oi kuidas ma ei kannata mingeid tülisid ja intriige ja muid seebioopereid...

...mitte ükski vabandus poleks piisavalt hea...ma võin ju ka mõelda, et oh...ma tundsin end täna ilgelt halvasti ja sellepärast ei läinud kohale...süvendan seda endale, kuni hakkan ise ka uskuma (nagu mõned teha armastavad)...aga ma ei hakka vabandusi otsima...fakt on see, et ma olen maailma kõige laisem inimene...ja niipea see veel ei muutu...

ropendada tahaks...aga ei söenda...

ärtu emand...ja jäätund pisarad...

"Kas tulevad need laused kunagi välja...nii et pasjanss saaks ükskord täielikuks kõigi oma 52 lausega? ...Kui Jokker on ikka veel kuskil olemas...siis võib ju oletada, et tal on see jokkerimäng meeles...."

ja seda ka veel et...tohutult ilusad valged puud olid väljas...kõik on lihtsalt niii ilus ja puhas, kui lumi on äsja maha sadanud...
mustad vareseparved olid mõnusaks kontrastiks...jäin korraks isegi seisma...enne kui tuppa läksin...

...jokker arvatavasti mitte...heal juhul ärtu emand...

P.s. lootusetult loll tüdruk...kel käe peal südamekujuline sünnimärk...

põhjus...

kümne päeva jooksul kolm eksamit, pluss üks nõmekas demotöö...see vist oleks piisav põhjus õppimiseks...

...aga mida mina teen...

...loen hoopis hesset ja kunderat...

ja mulle ei meeldi see, et kui olen suutnud lõpuks oma kursarahva omaks võtta...hakkab see lagunema...kõik lähevad ära kuhugi...kes tööle, kes mujale õppima jne...:(

...ja mul polnudki ju tegelikult põhjust jääda...

mida ma ikka loodan...mingisugune suhe..ükskõik kas sõprussuhe või midagi muud...saab eksisteerida vaid nö võrdsete vahel...
...ja vahel on halb, kui miski on liiga hea...oleks ma vaid tundetu...:)

Carla Bruni...J`en connais...

toredat jõulu...

mis ma siin ikka hakkan pikalt rääkima...
...tahaks, et mul oleks pohhui...
...aga tegelt ikka väga pole küll...no mis puudutab mõnda inimest...

...ja ei tea, kas seeaasta koju saabki...

Shakira...Don`t bother...

...side lõpp...selleks korraks...

häädööd!

koju tahaks...

...igatsen tohutult oma pisikest linnupojast karumõmmi...:(

...niiii uni on...

maskimäng...

teema "ostuhullus"...blää...blää...blää...keda kotib?...mind igatahes mitte...

ja olengi ülbe...ja pipar olen ma nagunii...

kui eile peatus punane auto...ja üks suvaline eesti noormees küsis viisakalt, et kas ma oleks nõus temaga raha eest seksima...
siis...
...täna aeti mu kodu lähedal vist inimene ülekäigurajal alla...kiirabi ja politsei oli igatahes kohal...

eeskujulik töötaja...ja...väga mitteeeskujulik õpilane...:)...tegelt, pisikesed asjad teevadki rõõmu...näiteks, kui keegi toob sulle šokolaadi ja ütleb, et tubli oled...vahel on vaja seda ka kuulda...

...ja ma loodan väga, et kaks ei jää ilma kolmandata...:D

ja muidugi kõige tähtsam...räme alkohoolik olen ka...ei kavatsegi seda salata...:D

...tegelt teeb see kõik mulle ainult nalja...

Enya...Only if...
(...tegin endale lõpuks plaadi ka ära...jepii...olen hull praegu...enya järele...)

...

oo kõikvõimas unustus...!

tahaks kõik kuu peale saata...õppige ise oma majandust ja demograafiat ja muud jama...

Enya...Wild Child...mmm...

...ja ongi peegel...

Eelmine postitus sai vist pisut pahur...:D
...aga tegelt algas tänane päev hästi hästi...:)

...eksam läks nagu läks...aga see pole tähtis...
tähtis on hoopis see, et kui töö ära andsin, sain õppejõult tohutult sõbraliku ja siira naeratuse...see muutis kogu ülejäänud päeva positiivseks...ja ühel naeratusel ongi vahel suurem mõju/väärtus kui sõnadel...
...muidugi aitas kaasa ka tänane ilm...
täielik suvi oli ju...helesinine taevas...ja päike...ja soe oli...ei ütleks et detsembrikuu...

Ma hakkasin seda mõtlema, et...
kas äkki sõltub iseloom ka sellest, millisel aastaajal oled sündinud...

Suvi...päike...soojus...rõõmsameelsus...emotsionaalsus...lõunas on ju palju elurõõmsaid ja temperamentseid inimesi...
Talv...jää...külm...rahulikkus...kurbus...tasakaalukus...ja põhjamaa inimesed on ka üldjuhul kinnisemad...

...ja mina olengi talvelaps...

...ja tegelt pole ju lumi valge...
...vesi on värvitu...kujutu...

peegel ise on ka värvitu...
kui me ta ette astume...peegeldab ta tagasi nii kirkaid või nii tuhme värve, millised ise oleme...

ok aitab eide mölast...kuna ma olen tervelt kolm pikka tundi magada saanud, siis peaks vist hakkama end voodisse vaikselt sättima hoopiski...

Extreme...More than words...

pikad juhtmed...

Kui vaadata mingit suvalist lehte, mingil suvalisel päeval...siis võib leida sealt näiteks selliseid pealkirju:

Noorukid aeti vöötrajal alla.
Eakas juht rammis posti.
Mees sõitis end surnuks.
Põlengud nõudsid kolm ohvrit.
Piletikontrolörile rusikaga näkku.
Iisrael ründab Iraani tuumaobjekte.
Seitsmeaastane autojuht põgenes sündmuskohalt...jne...

...ma loen neid pealkirju enamasti täiesti tuimalt ja need ei tekita mingeid emotsioone...enam...sest taolised asjad juhtuvad iga päev...
aga siis jälle mõtlen, et...no misasja???
mis toimub???

igatahes...
eile lendas londonis õlitehas vastu taevast...(lill ütles, et see oli temast ~30 km kaugusel ja plahvatus oli kuulda...aga vähemalt on temaga kõik korras)...
ja uudistes oli veel juttu järjekordsest lennuõnnetusest kah...see süstib mulle veelgi julgust juurde...
...nojah...
samas võin ma ju ka lihtsalt tänaval kõndides kuuli pähe saada...nii et targem oleks vist siiski sellistele asjadele mitte mõelda...

..mina ei saanud kunagi väiksena aru, et miks inimesed lihtsalt heas peast üksteist tapavad...
ja ma tõesti arvasin kuni põhikoolini, et tänapäeval enam sellist asja, nagu sõda, pole...aga siis sain teada, et siiski on...
ja mul on siiamaani hämming...
mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas on võimalik selline nähtus nagu sõda???
isegi väike laps saab aru sõja mõttetusest...kuidas siis targad täiskasvanud ei saa?
...aga võibolla käivad minu juhtmed pisut pikemat teed pidi kui teistel...ma ka ei tea...

...ja inimene pidi veel mõistusega olend olema...vahel ma siiralt kahtlen selles...

ahjaa...nägin veel, et maas vedeles süstal...nojah...alati on ju ka võimalus, et see kuulus mõnele diabeedikule...aga kui suur see tõenäosus on?

MC Solar...La Belle et le Bad Boys...

kaugenen kõigest...

...on vaid mina ja mu maailm...ja muusika...

mul on üks kohutav sõltuvus, mida vajan nagu õhku...olen sõltuvuses muusikast...:)
loole järgneb lugu...ja kõik muu ununeb...ka see, et homme on eksam...
vihik on käeulatuses, aga ma ei suuda seda kätte võtta...mõistate?...kahtlen selles...
ma olen kohutav...ja homme ma vihkan end jälle...

...aga täna...on vaid mina ja mu maailm...ja muusika...

Lucie Silvas...Nothing else matters...

täiuslik kurbus...

puud on juba ammu oma lehed langetanud...
...aga kui kooli/koju lähen...siis jääb tee peale üks õunapuu...tal pole lehti...aga on paksult täis kollaseid õunu...iga kord kui mööda lähen, siis vaatan...aga õunu ei jää vähemaks...

"...Viva forever, I`ll be waiting
Everlasting, like the sun
Live forever, for the moment
Ever searching for the one..."

(...üks mõnusalt rahulik lugu...seekord spice girls`ilt...:))


"Kui kirstu ees seisatasin, valgus vaikus, tumm vaikus üle minu. See oli niiske, aga steriilne vaikus. Seisatasin...kui vaikuse katkestas fotoaparaadi klõps.... Üks klõps ja teine. Keegi pildistas. See fotoaparaadi heli oli kõige kurvem heli - hetke lõpp, peegelduse lõpp.

Indias nägin matuseid, kus inimesed oli rõõmsad ja naersid. Matused olid kantud samasugusest igapäevainertsist kui söömine või tualetis käimine. Lihtsalt jõudis kätte kellegi kord reinkarneeruda ja kõik.

Ma ei uskunud Jumalasse, kuid ma uskusid Jumalikku tasakaalu.

Ja inimesi oli liiga palju. Inimesi oli ikka hullupööra palju. Aina rohkem ja rohkem sai neid lilli, ei! - heal juhul taimi ja halval juhul umbrohtu, kes kunagi ei mõelnud miks. See lõputu umbrohumass tundus palju kohutavam kui salapärased kurja juured.

Vaadake inimeste silmi, kõige ilusamad on ju need ebamaise pilguga, "kurvad" silmad - elav tõestus sellele, et on olemas täiuslik kurbus. Ja kusagil pidi olema ka täiuslik lahendus...

Miks mitte kella vastupidises suunas käima panna?
Ikkagi on kõik sama...

Kui te kord juba olete endale loonud piisavalt ideaalse, piisavalt ülla ja täiusliku käsitluse armastusest, olete te kadunud. Sellest hetkest alates ei leia te enam kunagi rahuldust.

Rõõmsad hetked olid puhta tahtejõu vili. Alguses oli tahtejõud ja alles siis tuli unustus. Enamiku ajast pidi aga surfama kurbuse laines. Kurbuse laine lihtsalt tuli ja sinna ei saanud midagi parata.

Põhiline viga, mida täiskasvanud tegid, oli see, et nad ignoreerisid targa lapse suud. Ükskõik kas enda sisemuses elava või mõne väljaspoolse terase lapse suud.
Ma ei kavatsenud seda teha. "

Kadri Kõusaar...Vaba tõus...

Homme lähen poodi ja ostan šokolaadi...

ja jälle ma ei õpi...

ma kuulasin terve eelmise õhtu...ja öö (magasin kõrvaklapid peas)...ainult ühte lugu...ja nüüd kuulan ka...

ma avastasin oma telefoniraamatust huvitava nime...: ...:-(J ja selle nö nime all on selline nö number: *0*
...ja mul pole vähimatki aimu, kust see sinna saanud on ja enda arust ei ole keegi mu telefoni näppinud ka...aga samas ei saanud see ka ise lihtsalt sinna tekkida...mul on ju klahvilukk peal kogu aeg...

St Etienne...He`s on the phone...

las laps teeb, mis laps tahab...

täiuslikkus on igav...
ja kõik kriitikud, kes te olete täiuslikud...soovin teile, et teil oleks toredalt täiuslik elu...:)
einoh...las ma teen seda, mida ma teha tahan...peaasi, et ma ise ei kahetse...ja teie tehke seda, misiganes teie teha tahata...nii lihtne see ongi...milleks kritiseerida???

tähendab...lähen mina siis koju...ja hakkan ukse koodi panema...panen siis koodi ära...ja ei lase mind sisse...no ok...äkki läks kood valesti...panen siis uuesti...ja ikka ei lase uksest sisse...ja siis vaatan mina, et olen vale ukse juures...:D
...ja see juhtus päeval...ja ma olin täiesti kaine...oh mind küll...:D

tegelt ma mõtlesin ühte asja hoopis...mingi kuu aega tagasi nägin üht und...
nägin, et läksin ühele reisile...lennukiga...vaatasin aknast välja ja nägin seal imelist helesinist ookeani...ja valge liivaga rannaäärt...täpselt nagu kuskil pildi peal...värvid olid suurepärased...olin vaimustuses...aga siis läks kõik kuidagi hallimaks ja tuhmimaks...ja mingid probleemid tekkisid tagasisaamisega...
kuskil vahepeal oli mingi pidu ka...oli palju inimesi...ja järgmisel hetkel kõndisin mina koos veel kahe inimesega üle raekoja platsi...
aga kõhedust tekitab see, et...umbes täpselt sama juhtus raalsuses ka paar päeva tagasi...selles mõttes et...kui sain teada, et lendan minema varsti...oli ülejäänud õhtu sarnane unenäos nähtuga...reaalsuses oli ka pidu...ja pärast kõndisid täpselt samad kolm inimest üle raekoja platsi nagu...unenäos...

igatahes...ma näen tonti seal, kus ma seda näha tahan...aga see oli siiski kummaline...

keskoolis mõtlesin, et mu elu suurim saavutus oleks see, kui load kätte saan...
nüüd mõtlen, et mu suurim saavutus oleks, kui mind lennukis paanikahoog ei tabaks...
ma pean vist peotäis rahusteid ära sööma seal...või laskma endale mingi kõva asjaga pähe virutada, et pilt täiesti eest kaoks...:D

...ei välista mitte midagi...

Dean Martin...The Man who plays the Mandolino...

pärast vihma...

peaks midagi hästi positiivset kirjutama siia...tuli selline tahtmine järsku...


...vikerkaar...


Darren Hayes...So Beautiful...:)

kujutle vaid...;)

Kes ei mängi...see ei õpi...
kes aga ei õpi...see ei jää ellu...

Nii et mängida...mängida ägedalt...mängida erinevaid mänge...varieerides olukordi...partnereid...ja mängutaktikaid....


Laps oma unistuste teel
on läbi võlumaa....
Seal loomad-linnud, tõsi see,
tal juttu vestavad....

ei ole täiuslik...

...ma olen purjakil...ja haisen nagu suitsukoni...aga...mul oli väga väga tore õhtu....ja ma ei kahetse seekord midagi...ja nii ongi...vot...:)
...ja seda eelkõige oma linnukestele...:)

...ja ma olengi õnnelik hetkel...justnimelt hetkel...ja see vaid ongi tähtis...sest ainult hetk mul ju ongi...

JA LONDON, SIIT MA TULEN...:D ...loodan tõsiselt, et jään ellu...ei taha veel minna ära...lõplikult...

ok...magama nüüd...no varsti vähemalt...:)

Tori Amos...Lovesong...

tahaks maanduda...elusalt...ja tervelt kah...

vahel pole siiski hea, kui valitseb tasakaal...

ma ei suuda ju otsustada, kui tahtmine ja kartus on võrdsed...
ma tahan...kohe väga väga väga tahan londonisse...aga samas ma kardan...kohe väga väga väga kardan, et lennuk kukub alla...

...ja just siis, kui olen otsustanud, et tahe on siiski millimeetri jagu suurem...ei õnnestu mul piletit broneerida...nojah...tore tore...
eks näis...aega on veel tervelt neli tundi...take your time...:D

...ja mina ei ole kunagi unistanud lendamisest...

Mick Jagger...Old Habits Die Hard...

tuhkatriinud...

just sellel päeval, mil sa tahad, et kõik läheks hästi...läheb kõik totaalselt metsa...

kui vaadata oma kontojääki...siis pole minu jaoks mingi probleem kulutada täielikule mõttetusele ühe päevaga ära oma kuu palk...

"ja mul ongi jumala pohhui
sest sinust ei hooli ma nagunii..."

kas ma tahan midagi lihtsalt sellepärast, et see mulle kättesaamatu on???
populaarsus on tore nähtus, aga mitte minu jaoks...see tähendab, et ma ei vaja seda...mul pole vajadust meeldida kõigile...tahaks vaid paari teatud inimese tähelepanu...nende inimeste, kes on minust lootusetult kaugel...

...you can watch...but you can`t touch...

täiesti positiivsus ise olen praegu...jepii...kõikvõimas iroonia...!

...ja mõnikord on mõni asi liiga hea, et seda mäletada...
ATB...Extasy...

võlts...

mul pole kohe üldse tuju täna minna...ja selline tunne on, et õhtust kujuneb katastroof...

peeglike peeglike seina peal...

vana arm ei roosteta...aga roostes traadiga tõmbasin endal ükskord ammu jala katki...kohe päris sügavalt läks see traat ja veri tuli ka läbi plaastri...
...nüüdseks on selle koha peal arm...selline tundetu...ja kui ma nüüd selle koha peale mingi terava asjaga torkaks, siis ei tunneks enam suurt midagi...võibolla tuimalt ehk...vot...

ja mõnikord on mõne sõna taga peidus rohkem, kui mõte...
otsi sõna...
võid leida...hmm...aga vaat ei ütle...;)

võibolla hakkan ma lihtsalt vanaks torisejaks muutuma...aga...mulle kohe üldse ei meeldi, kui väikesed tatid mängivad kõnniteel rakettidega...ja mina pean siis oma paranoiaga meetri kauguselt mööda minema plahvatavast miniilutulestikust...no ei ole kohe üldsegi tore mitte...

ja inimsuhete puhul kehtibki selline peegliefekt et...nii, kuidas sina suhtud teisesse, nii suhtub teine ka sinusse...
naeratad...ja saad vastu naeratuse...no vähemalt enamasti see vist siiski kehtib...
ja üldiselt on nii et...koerad minu peale ei haugu ja kassid vihkavad mind...:)

miks mind kummitab mõiste glatsiofluviaalsed setted?

!!!

...on au kuuluda kolme hüüumärgi alla...;)

ja mul ongi selline tore tuju roxetti kuulata praegast...
...kuigi juba hakkab väike kahetsuspisik kallale kippuma...

loodan...et geograafia teise kursuse toredad tudengid ei arva, et mu lemmikvärv on roosa ja maili aadress sipsik...:D

krõbe kõrb kõrbes krõbedaks...(vaat mis kõike loengus pähe ei tule...selle asemel, et olla asjalik ja kuulata/kirjutada...)

lihtne mure...

miks just mina...miks mul ei võiks olla täiuslikku elu (näiliselt?), nagu mõnel on...miks pole mul piisavalt asju...miks ma pole piisavalt ilus...populaarne...ja mida kõike veel...
sellist laadi küsimused vaevasid mind suurema osa oma elust...pealiskaudne küll, aga mis parata...eks see kuulub suureks saamise juurde...ja ma julgen arvata, et vähemalt 95 % inimestest põeb mingil hetkel teatud asjade pärast...
...aga pubekaiga hakkab vaikselt mööda sõudma...iseasi, kui kaugele jõuab...;)

aga kui oleks täiuslik ja muretu elu...siis poleks ju ka areng võimalik...ja seetõttu üritan probleeme vaadata sellise nurga alt, et need aitavad kasvada...aga rõhk on ka sõnal..."üritan"...;)

ja suured inimesed põevad natuke teiste asjade pärast ka, kui pubekad...kompleksidega on vist nagu energiagagi...see ei teki ega kao, vaid asendub...või kuidas see nüüd täpselt oligi...:)

ja kui ma nüüd saaks valida...millist lapsepõlve elada...oleks arvatavasti valinud ikkagi selle, mis juba läbi elatud...alles nüüd mõistan, milleks see või teine asi vajalik oli...
tol hetkel olin ma muidugi kõige ja kõigi peale kuri...pimedalt kuri...nüüd olen leebunud...pisut...

pilt hakkab eest minema...seekord minul...ehk siis uni on...kohe väga uni on...

mis toimub???...täna on JUBA esimene detsember... :S
ilma naljata...mul läheb pidevalt sassi, et mis aasta parasjagu on...

täiskuu pidi ka täna olema...lill ütles...aga tema on paari tuhande kilomeetri kaugusel ka...võibolla siin siiki pole...mina ka ei tea...

meie peres on nii et...mida vanem laps...seda rohkem pilte temast on...ehk minust on suht vähe igavikulisi jäädvustusi tehtud...nojah...meie peres on see ka veel et...kõige vanem on ka kõige ilusam...ja ema sõnutsi pidin mina olema täiskuu...:D

Nickelback...Photograph...