la la la...
...ma pole duratselli roosa elektrijänes...
...see nädal olen ma kõige varem saanud iga päev magama alles mingi nelja paiku öösel...üleeile olin näiteks kella kaheksani hommikul üleval ja õppisin...seejärel sain paar tundi magada...siis jälle üles ja kella üheksani õhtul jälle õppisin...oleks edasi õppinud, aga pidin tööle minema...kella poole kolmeks öösel jõudsin töölt koju...siis hakkasin õppima...suutsin vastu pidada kella kuueni hommikul...siis magasin paar tundi ...ja pärast seda kohe eksamile...
tegelt oli kõik veel suhteliselt ok...ma tulin selle väsimusega ja tundega, et ma ikka midagi ei oska, suhteliselt hästi toime...kuni...viimaseks piisaks oli üks telefonikõne...ma pole kuu aega koju saanud ja tahtsin sellest kõigest eemale - koju, kus saan oma "tavalisi" patareisid laadida...ja siis tuli välja, et oma eriti toreda venna pärast ma võibolla ei saagi koju...ning veedan jõulud üksi tartus...
...ja siis ma nutsin...natuke...
...ning läksin eksamile...
üritasin küll oma keha üle kontrolli saada :)...aga teel kooli oli ka tükk tegemist, et mitte jälle nutma hakata...kuigi see pole üldse minu moodi...ma pole inimene, kes iga väiksema asja peale töinama kukuks...mina ei nuta...aga...seekord ma ei saanud midagi parata ka...
...pärast seitset tundi passimist, sain lõpuks hindeks "väga hea", mis tegi ka tuju heaks (kusjuures üks küsimus oli glatsiofluviaalsete kuhjevormide kohta)...ning siis mõtlesin, et ma olengi hetkel rahul, et elan just sellist elu nagu elan...ainult ise võiks ka iseseisvam ja targem olla...siis oleks kõik hullult lahe...:D
...ja koju sain ka siiski...õnneks pole teine vend nii tropp...:)
...tegelt ma mõtlesin, et kõik mis mul on...on tulnud mulle kätte niisama...ilma pingutuseta...
...ja nüüd saan puhta südametunnistusega hesse ja kundera mõttemaailma sukelduda...:)
mul on jäänud veel täpselt kuu aega elada...üheksateistkümne aastasena...ja siis ma olengi vana...
...aga mul on kodus hoopiski gurmansi jõuluteed...:)
"ma ei tunne sind enam ära..."...aga sa polegi mind ju kunagi tundnud...
...kõigest inimene olen ju...saage aru...
Lenny Kravitz...Destiny...
"...my life is all about this song..."
...see nädal olen ma kõige varem saanud iga päev magama alles mingi nelja paiku öösel...üleeile olin näiteks kella kaheksani hommikul üleval ja õppisin...seejärel sain paar tundi magada...siis jälle üles ja kella üheksani õhtul jälle õppisin...oleks edasi õppinud, aga pidin tööle minema...kella poole kolmeks öösel jõudsin töölt koju...siis hakkasin õppima...suutsin vastu pidada kella kuueni hommikul...siis magasin paar tundi ...ja pärast seda kohe eksamile...
tegelt oli kõik veel suhteliselt ok...ma tulin selle väsimusega ja tundega, et ma ikka midagi ei oska, suhteliselt hästi toime...kuni...viimaseks piisaks oli üks telefonikõne...ma pole kuu aega koju saanud ja tahtsin sellest kõigest eemale - koju, kus saan oma "tavalisi" patareisid laadida...ja siis tuli välja, et oma eriti toreda venna pärast ma võibolla ei saagi koju...ning veedan jõulud üksi tartus...
...ja siis ma nutsin...natuke...
...ning läksin eksamile...
üritasin küll oma keha üle kontrolli saada :)...aga teel kooli oli ka tükk tegemist, et mitte jälle nutma hakata...kuigi see pole üldse minu moodi...ma pole inimene, kes iga väiksema asja peale töinama kukuks...mina ei nuta...aga...seekord ma ei saanud midagi parata ka...
...pärast seitset tundi passimist, sain lõpuks hindeks "väga hea", mis tegi ka tuju heaks (kusjuures üks küsimus oli glatsiofluviaalsete kuhjevormide kohta)...ning siis mõtlesin, et ma olengi hetkel rahul, et elan just sellist elu nagu elan...ainult ise võiks ka iseseisvam ja targem olla...siis oleks kõik hullult lahe...:D
...ja koju sain ka siiski...õnneks pole teine vend nii tropp...:)
...tegelt ma mõtlesin, et kõik mis mul on...on tulnud mulle kätte niisama...ilma pingutuseta...
...ja nüüd saan puhta südametunnistusega hesse ja kundera mõttemaailma sukelduda...:)
mul on jäänud veel täpselt kuu aega elada...üheksateistkümne aastasena...ja siis ma olengi vana...
...aga mul on kodus hoopiski gurmansi jõuluteed...:)
"ma ei tunne sind enam ära..."...aga sa polegi mind ju kunagi tundnud...
...kõigest inimene olen ju...saage aru...
Lenny Kravitz...Destiny...
"...my life is all about this song..."
posted by nashira at 23:23
3 Comments:
ja tegelikult just see ongi inimeseks olemise mõte..justnimelt see, et sa oled see, kes sa veel eile ei olnud, areneda, õppida, teha vigu, nendest õppida ja edasi elada.
k.
kusjuures tead mis mina avastasin just - meil on ju instas oma jude;)sellepärast ta siis nii tuttav tundubki:)k.
http://puuk.regio.ee/~tiru/kursa_saaremaal_2005/target91.html
:D
...aga kusjuures ongi ju täpselt...:):)
Postita kommentaar
<< Home