10 detsember 2005

las laps teeb, mis laps tahab...

täiuslikkus on igav...
ja kõik kriitikud, kes te olete täiuslikud...soovin teile, et teil oleks toredalt täiuslik elu...:)
einoh...las ma teen seda, mida ma teha tahan...peaasi, et ma ise ei kahetse...ja teie tehke seda, misiganes teie teha tahata...nii lihtne see ongi...milleks kritiseerida???

tähendab...lähen mina siis koju...ja hakkan ukse koodi panema...panen siis koodi ära...ja ei lase mind sisse...no ok...äkki läks kood valesti...panen siis uuesti...ja ikka ei lase uksest sisse...ja siis vaatan mina, et olen vale ukse juures...:D
...ja see juhtus päeval...ja ma olin täiesti kaine...oh mind küll...:D

tegelt ma mõtlesin ühte asja hoopis...mingi kuu aega tagasi nägin üht und...
nägin, et läksin ühele reisile...lennukiga...vaatasin aknast välja ja nägin seal imelist helesinist ookeani...ja valge liivaga rannaäärt...täpselt nagu kuskil pildi peal...värvid olid suurepärased...olin vaimustuses...aga siis läks kõik kuidagi hallimaks ja tuhmimaks...ja mingid probleemid tekkisid tagasisaamisega...
kuskil vahepeal oli mingi pidu ka...oli palju inimesi...ja järgmisel hetkel kõndisin mina koos veel kahe inimesega
üle raekoja platsi...
aga kõhedust tekitab see, et...umbes täpselt sama juhtus raalsuses ka paar päeva tagasi
...selles mõttes et...kui sain teada, et lendan minema varsti...oli ülejäänud õhtu sarnane unenäos nähtuga...reaalsuses oli ka pidu...ja pärast kõndisid täpselt samad kolm inimest üle raekoja platsi nagu...unenäos...

igatahes...ma näen tonti seal, kus ma seda näha tahan...aga see oli siiski kummaline...

keskoolis mõtlesin, et mu elu suurim saavutus oleks see, kui load kätte saan...
nüüd mõtlen, et mu suurim saavutus oleks, kui mind lennukis paanikahoog ei tabaks...
ma pean vist peotäis rahusteid ära sööma seal...või laskma endale mingi kõva asjaga pähe virutada, et pilt täiesti eest kaoks...:D

...ei välista mitte midagi...

Dean Martin...The Man who plays the Mandolino...