kõigest paber...

raha kaob nagunii täiesti märkamatult ära...isegi kui sa nagu ei ostakski midagi...
ja üks kord aastas võiks ju end kenana ka tunda...
ja uskuge või mitte...mul pole ühtegi!!! kleiti...
tegelt on need vaid õigustused, et end mitte halvasti tunda raiskamise pärast...
...kuid siiski...
...mälestus on jääv...
no kui sa just pea peale ei kuku...;)
et siis...võiks korraldada mälestuste osturalli...

igatahes...
lill ütles minu pisut tuima reageeringu peale et...
"paistab, et sind ei üllata enam miski"...
nojah...tal on suuresti õigus vist...ega ei üllata jah...

psüholoogia kirjutatakse ju ühe h-ga?...no ei tea mitte...ei, ikka kahega ju...usalda vaistu...;) :D

ja ma olen seda ka tähele pannud, et kui ma üritaks paberi peale midagi kirjutada, siis ei oskaks ma peale oma nime suurt midagi kirjutada...paberi peal meeldib mulle pigem käekirjaga katsetada...aga arvutis mulle meeldib trükkida...sõnu...
aga koolis mulle üldse ei meeldinud kirjandeid teha...ja siis ükskord algkoolis mõtlesin igasugu kavalaid trikke välja...mis küll läbi ei läinud, aga ajas vähemalt õpetaja naerma...
mäletan, et ühe kirjandi teema oli "meie klass"...ja pikkus pidi olema üks vihiku lehekülg...ja see tundus mulle võimatult pikk...siis ma mõtlesin, et võiks lille suurt käekirja järgi teha...ja ühes reas oligi keskmiselt kolm sõna...ja kirjandi sisuks oli meie klassi nimekiri...koos perekonnanimedega muidugi...ja kirjand sai isegi pikem, kui üks lehekülg...tervelt poolteist...;)
...aga vähemalt teemaga möödapanekust ei saanud mind küll süüdistada...:D

ja kõige seksikam inglisekeelne sõna on...on...touch...
Roxette...It must have been love...

blog on kunst...

...ja kunst on kõikjal...
tuleb vaid olla tähelepanelik...;)

vahepeal...kui kõnnin üksinda kuskil tänava peal...avastan end muigamas...
mõtted reisivad minevikku ja otsivad üles koomilised või lihtsalt positiivsed juhtumised...ja siis lähevadki suunurgad ülespoole...

vastutulevad inimesed võivad sellepeale arvata:
esiteks (eelkõige madalama enesehinnanguga inimesed)...et ma naeran nende üle...
ja teiseks (sellised normaalsed inimesed)...et ma olen vaimuhaige...:D

Jack Johnson...Fortunate fool...

kellaaeg muudab inimest...

täpselt sel hetkel, kui kiirabi sõitis suure lärmiga minust mööda...kukkus ülalt katuseservast hiigel veepiisk mulle prilliklaasi peale...

...ehmusin...ja pühkisin piisa ära...

"You only see what your eyes want to see
How can life be what you want it to be
You`re frozen
When your heart`s not open
You`re so consumed with how much you get
You waste your time with hate and regret
You`re broken
When your heart`s not open..."

päeval jää...õhtul vesi...öösel kuum veeaur...;)

vahel liiga hea...

mõtlen siin, et kas koertel on naba...?
loogiliselt peaks ju olema...aga ei ole juu....
aga ega ma koerte anatoomiast...või üldse kellegi anatoomiast suurt ei tea ka...

...aga ilmatädil küll naba paistis...ei olnud just kõige ilusam vaatepilt...pisut koomiline võibolla...:)

ja pardilindudest on ka kahju, et jäävanni peavad võtma...prrr...

mis ma siis veel kirjutan...midagi vist...varsti jälle välja külma ja niiskuse kätte...kõige hullem kombinatsioon üldse...bööö...

süda tuksub tuks tuks tuks...

mine lahti uks uks uks...

3...on kohtu seadus...;) :D

Garbage...Crush...

...ja ongi ainult hetk...

...ja mõned inimesed panevad ka imestama...kui geniaalne saab olla...
respekt neile, kes viitsivad endaga tööd teha...
...tahaks ka...tahta...:)

...mõnikord on sellised hetked...mil sulle jõuab täielikult kohale, kui täiuslik maailm tegelikult on...ja.........ja nii ongi...
...miks ma ei oska sõnadesse panna mõtet?

...ja mis on selles halba, et igaüks usub seda, mida ta uskuda tahab...
ilma mitmekesisuseta ei saaks olla täiuslikkust...maist täiuslikkust...;)

...imepisikestest kildudest kujuneb üks suur terviklik pilt...

Enya...Only time...

teemaks normaalsus...

ma olen tohutult kade oma koera ilu peale...:D
ei päriselt ka...nii ilusaid silmi ja ninanöpsi ei ole kellegil...

hmm...kas on kellelgi või kellegil...õige eesti keel hakkab vaikselt ununema...
aga kes ütleb, milline on õige eesti keel...reeglid on kokkuleppelised, mille on otsustanud enamus...aga mis saab vähemusest...?

ja hästi kaval on ta ka...manipuleerib meiega...kuni lõpuks saab oma tahtmise...ja kuna ta nii võimatult ilus on, on talle kõik ka lubatud...isegi kui ta pahandust teeb...täiesti võimatu on ta peale kuri olla, kui ta maailma kõige süütuma pilguga sulle otsa vaatab...lausa naerma ajab tema käitumine...iseloom missugune...

aga mu koer on ka kõike muud kui normaalne...eelistab õuna ja kurki lihale...:D

ja normaalsuse mõiste iseloomustab vaid enamust...kui enamik inimesi eelistab näiteks liha kurgile ja õunale...siis just see ongi normaalne...

Lene Marlin...Whatever it takes...

sini...puna...kollane...ja värviline...

...kui põrgus pidi soe olema...kas taevas on siis külm?

...loogiliselt ju on...sest tegemist on vastanditega...

..sel juhul eelistaksin mina küll põrgut...

aga mitte sellest ei tahtnud ma jälle rääkida...
väiksena ma täiesti jälestasin bussiga sõitmist...ja ütleme nii et...halvad mälestused on mul sellest...:D
aga nüüd mul enam süda pahaks ei lähe...vähemalt mitte alati...täna sõitsin ka bussiga...koju...ja mõtlesin, et päris tore on sõita...lihtsalt vahid aknast välja ja...mõtted voolavad pähe...või siis lihtsalt imetled loodust...;)

...ja täna olen ma laps...issi, emme juures kodus...

miks kadripäeval valget kantakse?

Sarah Brightman & Gregorian Chant Masters...Eden...

sihtpunkt...teadmata...

...vara olin üleval...kõndisin sillal...ja kõik oligi täpselt nagu maalis...

...ehk siis eriti lahe udu oli...väljas...või siis kellegi maali peal...;)

ja kõike polegi vaja teada...
...kui me kõike teaksime, siis poleks meile ju mõtlemist vaja...

jäälilled õitsevad...ja asfalt sätendas...

nii külm oli täna...ja mõtlesin vara magama minna...aga keda ma petan...enne keskööd vaevalt lähen...kuigi olen väsinud...

mõtlesin siin niisama, et missuguse mulje olen inimestele jätnud...ja ega see vist eriti positiivne pole...ja ma saan väga hästi aru, miks...

kellele meeldivad kinnised...ebaaktiivsed...sellise tõsise, masendunud ja pahura olekuga inimesed...ning pealegi, kes ei räägi peaaegu kunagi...? :) ...ega mulle endale ju ka vist ei meeldiks...

ehk ühesõnaga...ma saan aru inimestest, kes minuga tegemist teha ei taha ja ei pane seda sugugi pahaks...
ja mulle polegi nii oluline, et mul oleks miljon sõpra ja miljard tuttavat...enamasti piisab ka paarist väga heast sõbrast...
seda enam, et ma ei viitsiks kõigi nende miljonite inimestega suhelda...suhtlemine nõuab minult pingutust ja nagu juba teada...olen ma laisk...

ja seda mõtlesin ka...et kui on vähemalt üks inimene, kes hindab sind just sellisena, nagu sa oled...siis on kõik korras...ja minul on õnneks see inimene olemas...
ja just praegu tuli huvitav seos pähe...minu nimi tähendab tõlkes õitsema vmt...ja teda kutsun ma lilleks...:)

mul tulevad lihtsalt periooditi sellised tujud, kus ma viibin ainult omas maailmas...ei taha suhelda mitte kellegagi...kuulda/näha mitte midagi, mis jääb väljaspoole minu maailma...ja siis ma lihtsalt olengi teistest eraldunud...mul on seda kõike lihtsalt vaja...ei saa ilma selleta...

...ja siis tuleb jälle teine tuju...selline tuju, mil tahan suhelda...käia igal pool...teha igasuguseid asju...siis olen selline rõõmus mina...tahan end juua maani täis ja teha lollusi...aga rõõmsat mina kohtab vist suht harva...

see on lihtalt minu eripära...mida ei mõisteta...või mõistetakse valesti...paraku...

...ja olengi külm nagu jää...ja ei tunne midagi peale külma...vot...
ja ilma naljata magama nüüd...:S

The Rasmus...No Fear...

hmmm...

...poolteist aastat tagasi unistasin ma salaja millestki...ma arvasin, et kui see täituks, siis oleks ma õnnelik...või siis vähemalt palju õnnelikum...

...nüüd on see pisike unistus osaliselt täide läinud...aga...ma ei ole õnnelik...

...ma ei ole ka kurb...ma olen ükskõikne...mu tobe soov täitus...aga mul pole sellest enam sooja ega külma...

...ja kui on ükskõik...siis pole mõtet soovidagi...ja kui pole isegi soovi enam...eesmärki, mille poole püüelda...siis...???

mõneti on see hirmutav...sest...kui ma ei suuda rõõmustada soovi, unistuse täitumise pärast...siis...ei saakski ma kunagi õnnelikuks saada...

The Rasmus...Sail Away...

helesinised tähekesed...

üksi on tore olla...ja minule on see täiesti hädavajalik...

...aga...

...sõbrad on veelgi toredam nähtus...
...soojad kallid teile...:)

Venke Knutson & Kurt Nilsen...When the stars go blue...

helekollane saladus...

...näed sa mu hinge...? ;)

aaa...ja ma pole tükk aega...kohe väga tükk aega niii palju naernud, kui eile õhtul...kõhulihased jäid kohe valusaks...:)))

Nelly Furtado...Try...

hapud viinam...ee...ananassid...

elu on vahepeal kiireks läinud...isegi kodus öeldi, et mind pole tükk aega näha olnud...ja tunti muret, et kas ma vähemalt ööbin kodus...:D...einoh...eks selline pisike mure minu pärast on igati teretulnud tegelikult...vähemalt päris suva siis pole...
ja ma olen tähele pannud, et olen praeguse elukoha kohta hakanud kasutama sõna "kodu"...põhimõtteliselt saab ju olla ainult üks kodu...aga ma nimetan nii praegust, kui ka "päris" elukohta koduks...kuigi olen ühes nö võõras...teisest hakkan võõranduma...ja see kodutunne kahaneb pidevalt...st et ma ei tunne end tõeliselt koduselt kummaski kohas...
mul on vaja kohta, mis oleks päris minu oma...kuhu pole teistel asja...mis oleks minu kujundatud otsast lõpuni...ja alles see oleks mulle tõeline kodu...

ananass on hea, kui ta on konserveeritud kujul...või siis mahlana...või siis jäätise või jogurti sees...aga niisama pole see eriti hea...sest on hapu...ja mulle ei meeldi hapu...kohe üldsegi mitte...
aga see ananass lõhnas täpselt nagu metsmaasikad...hullult hea lõhn...miski muu asi lõhnab ka täpselt nagu maasikad...aga ei tule praegu meelde...

"ja me kõik armastame sind..."
...vaat kui tore siis...:D...
aga nali naljaks...

...mulle meeldivad hoopiski punased viinamarjad...nii head ja...magusad...

Benny Benassi...I Love My Sex...

no ei hädalda!

LAMMAS!!!

...noo deemit küll...:(

Kelly Family...Flip a Coin...

loomult inimene...

"Loom tahab kirglikult midagi saada...midagi tunda...aga näib...et ei julge..."

ma avastasin endal ühe ande...mul on nimelt suurepärane anne kõike ära rikkuda...isegi kui näib, et midagi ei saa lihtsalt nässu minna...

kuidas on võimalik, et üks gramm...eee...üks gramm... puukonna mürki, võib tappa kogu inimkonna?
See on nii absurdne, et on lausa naljakas....

ja mõnikord on lihtsalt mõni olukord nii lootusetu, et sa lihtsalt ei oska muud, kui naerda selle peale...ja see on ka naljakas...

...ma ei tea eriti, millest tekib selline asi, nagu deja vu...aga mulle kohe üldse ei meeldi, kui ma seda kogen...mul on siis täpselt selline tunne, et midagi halba juhtub...

elu on tõsiselt naljakas...või naljakalt tõsine...kuidas soovite...

oh neid mõtteid küll...

mis on "normaalne"...?

mul oli pandud kella kuueks äratus...eee...õhtul kella kuueks...:D...see vist pole eriti normaalne...:D
...ehk ma magasin mingi 16-17 tundi järjest!!!!

tegelt võib vahel sellist magamist ju endale lubada ka...eriti veel siis, kui tavalise 9 tunni asemel oled saanud iga päev magada vaid 5-6 tundi...

tegelt on selles natukene pikas tudumises süüdi ka üks muu asi, kui väsimus...;)

...ja kõik on vastupidiseks muutunud...
Mattafix...Big City Life...

öös on asju...

...asju kummalisi...ja väga salajasi...

juhtub see, mida sa kõige vähem ootad...
ja must reps oli...eee...huvitav...:D

Kylie Minogue...Confide in me...

võluflööt...

...samas tuli mulle meelde...et üks lugu..mis mulle meeldis isegi rohkem, kui see Lambada...oli...Yesterday...

mul oli väiksena üks flöödi sarnane mänguasi (tegelt oli ta vist ühe mu venna oma...minul polnudki eriti mänguasju, mis oleks kohe päris minu omad...minul olid vendade mänguasjad...)...aga igatahes...kuna ma ka seda lugu suht harva kuulsin, siis üritasin ma seda sellel mänguflöödil mängida...kuulmise järgi...sest nootidest ei teadnud ja ei tea ma midagi...aga natuke tuli isegi välja...ja siis ma mängisin seda ühte imepisikest tükikest sellest loost pidevalt...ja olin kurb, et rohkem ei oska...aga nüüd saan ma tervet lugu originaalesituses kuulata lõpmatuseni...peaaegu lõpmatuseni...;)

...kuigi Lambada mulle enam suurt ei meeldi...on Yesterday siiani üks neist lugudest, millest ei tüdine...
kuigi me jätame oma lapseliku maailma seljataha...võtame me siiski mõned armsaks saanud asjad kaasa...mõneti on igas täiskasvanus säilinud ka pisut lapselikkust...
nüüdseks on see vikerkaarevärvides mänguflööt saanud mälestuseks...see on tükike mälestust lapsepõlvest, mille olen endaga kaasa toonud...lapsepõlvest, mis oleks justkui eile olnud...

kes leiutas muusika?...igatahes olen ma talle väga tänulik...:)
...kui palju häid asju on veel avastamata...?

ja kui ma ei oleks täna öösel pead pesnud, siis ei oleks ka seda juttu siin...üks asi viib teiseni...eks...;)
tegelt ma pean ootama, kuni pea ära kuivab ja alles siis saan magama minna...ja seniks pidin endale lihtsalt tegevust leidma...

...uni on...

vastus...

Diafragmad kaarjad, lateraalsiinused vabad. Kopsud koldeliste, infiltratiivsete muutusteta. Kopsujuured laienemiseta. Keskseinandi kontuuril lisavarje nähtavale ei tule.

vot selline oli dr. A. Taube pandud diagnoos minule...

ja kõige selle teadasaamiseks kulus vaid pool tundi kokku...
ja hea et röntgenitädi oli tädi...:D

roosad esmaspäevad...

kunagi ammu ammu...kui veel väike olin...siis oli üks lugu, mis mulle tohutult meeldis...seda lugu sain ma ka ülimalt harva kuulata...Lambada oli selle loo nimi...
nüüd on see lugu mul olemas ja põhimõtteliselt saaks ma seda lõpmatuseni kuulata...aga nüüd ei ole see enam see, mis ta oli väiksena...nüüd ei tekita see lugu mingeid erilisi emotsioone...peale ühe pisikese mälestuse...ja mind paneb ikka imestama, kui erinev on lapse ja täiskasvanu maailmapilt...arusaam asjadest jne...
...ja ma ei saa enam mitte kunagi olla laps...

...ja seda ka veel et...pole mõtet endale liiga ilusaid ja täiuslikke illusioone luua...muidu võib pettumus õige suur olla...

kunst vs. kartograafia...

laiskus...on mu suurim pahe...

ma valisin endale täiesti lampi eriala...ja see suvaline...juhuslik otsus osutus isegi huvitavaks, millel on seos olemas ka kunstiga...aga ma lihtsalt olen nii faking tropp, et ei kasuta võimalust....

ma ju tean väga hästi, et õppima peab...töötama peab...aga ma lihtsalt ei suuda...ma tõesti ei suuda end sundida...ja varem või hiljem maksab see kätte...ma tean seda...õigemini olen kindel selles...kuid ometi ei võta midagi ette...kuigi on veel võimalus...veel pole liiga hilja...

ma üritan mitte kasutada sõna "vihkama"...kuid mõnikord ma tõesti vihkan end sellepärast...

tahe on kõik, mida vaja on...ja just seda mul pole...

usud sa mind?

"Sa ära usu mind,
ma mängin...mängin...mängin...
nii tõsiselt
kui üldse saab.
Mu leebes pilgus
peidab ennast saatan
ja iga sõna,
mis ma ütlen,
valetab.
Ah miks, ah milleks?
Küsid...küsid...küsid...
Ehk vastasingi,
aga ma ei tea.
Ehk armastan end liialt,
ehk vaid nõnda püsti püsin...
kuid usu mind,
ma ükskord olin väga hea..."

...aga nüüd usud? ;)


Beethoven...Moonlight Sonata...

ma ei leia pealkirja noh...

"Kummaline...et inimesed on mitmes mõttes nii taibukad...nad uurivad maailmaruumi ja aatomite ehitust, kuid iseenast ei saa kuigi palju aru..."

...ehk siis pean ma mõnikord psühholoogiks või nõustajaks kehastuma...pean arutama kellegi teise probleemisõlmesid lahti...kuigi enda sõlmedegagi on küllalt tegemist....

...ärge nõudke minu käest vastuseid...mina oskan ainult küsida...

Norah Jones..."I`ve Got to See You Again"...

M nagu mõnus mesimumm...

jalad valutavad....

ja alkol on naljakas mõju...kainena on lahe purjus inimesi jälgida...miks vaikne inimene muutub jutukaks ja jutukas vaikseks...kas alkohol toob välja inimese tõelise iseloomu?...ei tea...ja tegelt ei huvitagi...

üks kompleks asendub teisega...

...ja jalad ikka valutavad...
...mis ei tapa teeb tugevamaks...või siis sandiks...

...midagi tahtsin veel kirjutada...aga olen meenutamiseks liialt väsinud...lapsed, minge ikka kell üheksa tuttu...eksju...sõna "meenutama" muutus võõraks...

...I`m all at sea
where no-one can bother me
I sleep by myself
I drink on my own
Don`t speak to nobody
I gave away my phone...

Jamie Cullum..."All At Sea"...väga hea lugu on...mõnus....

linnupesa sarnane...

varblased sulistasid jalgupidi lombis...huvitav kas neil varbad ei hakanud külmetama? ...no tegelt...kui oleks külmetama hakanud, siis ei oleks nad seal ju sulistanud...loogika on tore...aga samas võis ka ju olla, et puhtus on neile tähtsam...kui soojus...näiteks....:D

...ja küll on tore, et kõik ehitised ja värgid tehakse sellisest materjalist, mis ei põle...muidu oleks veel tartu maha põlenud täna...ehk siis prügikast põles seest ja ajas suitsu välja tohutult ja mina ei julgenud sealt mööda minna, sest mul on paranoia selliste asjade suhtes...mul oli tunne, et see plahvatab kohe, kui ma sealt mööda lähen...nojah...siiski ei plahvatanud...olen elus...veel...

aga ühel teisel linnul ei läinud nii hästi...lebas surnult keset kõnniteed...ta oli pooleldi ära kõdunenud, kuid tund aega enne teda seal polnud...seega keegi tore inimene mõtles nalja teha...hahaa....jah, tõsiselt naljakas nali oli...

nojah...mis sa ikka teed....midagi ju...

ja oma saamatust tõdesin veelkordselt...

oma kodu tahaks...seda kohe päris oma kohta, kus pisimgi detail on su oma äranägemise järgi paigutatud...oma pesa...
...mõnikord on tahtmine siiski taevalik...;)

Tori Amos...Sweet the Sting...

tik...tik...tak...

...madonna..."hung up"...time goes by so slowly...

tänane päev algas erakordselt varakult minu jaoks...kell pool seitse!!! pidin tõusma...tegelt ei pidanud... aga mõtlesin, et võiks end ikka loengusse vedada...ja selle tulemus oli see, et mina kui rahumeelne inimene, pidin võitlema...unega...ja teise loengusse ei jõudnudki, sest mõtlesin alistuda...luuser selline...;)

...justin timberlake..."seniorita"...vallatu lugu on...

...aga seda ka veel et...ei läinudki ma siiski mitte tuttu...poodi läksin hoopis...ahvatluste aeda, kus keelatud viljad on magusad...ehk lõin eedenis raha laiaks...mis seal ikka...

...the attic..."in your eyes"...

...ja siis mõtlen mina, et on veel üks loeng tulemas...ja panen kohe oma vaimu valmis selleks...ja kohapeal selgub siis, et polegi loengut...ära jäi...ja mina ei teadnud sellest midagi, sest olin paha tüdruk ja ei käinud eelmises loengus kohal...kuti-pähh...aga tegelt pole hullu...sest niiii suvine sügis oli väljas (nüüd ütleks emakeele õpetaja, et "väljas" on üleliigne sõna...et kus siis veel saab olla suvine sügis, kui mitte väljas...jne...jajah teame teame...aga reegleid on tore rikkuda...vahest...;))...igatahes saingi veits jalutada...

...igatahes tundub mulle, et "igatahes" on kergelt mu parasiitsõnaks kujunenud...

...2 quick start..."tuled ja saad, lähed ja viid"...

...ja siis käisin mina veel raamatukogus...pisikest uuenduskuuri tehakse teisele vist...aga kahtlaselt palju rahvast oli...kõik tahavad kangesti targaks saada...aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida, vaid sellest et...üle pika aja võtsin endale midagi lugemiseks...väike vihje ka:

Ons kõik...mida näed...ja seegi...mis näib...
vaid uni...
mis unes sa näind?

...aga igatahes panen ma homseks ka poole seitsmeks äratuse...eks näis mis homme toob...

...ja moosisaia tahaks ka..."tahtmine on taevalik"...tühja ta on...;)
mmm...hea moos oli...selline punane...kollaste õunatükkidega...emme tegi...

...ja pole mõtet võidelda...unega...

pas de deux...

"Mu rüü oli nii pikk...et ma astusin sellele ühtelugu peale...mistõttu tõstsin selle mõlema käega üles ning sirutasin käsivarred välja...jätkates samal ajal mööda lava liuglemist nagu tiibadega vaim. Ootamatult kostis publikust hüüatus: "See on liblikas! Liblikas!" Ma pöördusin...jooksin ühest lavaotsast teise...ja kuulsin teist hüüet: "See on orhidee!"

"Tants on väljendusvorm, mille filosoofia taga on alati sügavam mõte. Ta kõneleb publikuga inimkeha mõtestatud liikumise kaudu ja juhatab inimese sisemaailma sügavamate tunnete ja mõteteni.... Tants on kõne...kommunikatsioon...liikuva keha keel. See on anum, millest me valame välja oma väljendussoovid. See on tõlkija...kuulutaja ja vahend.... Liikumise puhul on veetlev ja huvitav see, et...kuigi me oleme kõik kahejalgsed olendid...liigume me kõik erinevalt...kooskõlas oma füüsiliste proportsioonidega ja temperamendiga....
Kõik peab tulema seest...ja kõigel peab olema tähendus. ...totrus piirnemas tõsidusega...balletilik liikumine segamini klounaadiga...virtuoossus, millele vastandub rabav kohmakus...banaalsus iluga vastakuti.... Ta nägi kõikvõimalikke pentsikuid asju, mis püüdsid kõrvale tõugata tantsu arengut takistavaid tõkkeid...me ei räägi tulemuse kvaliteedist, vaid sellest...et vallanduvad ideed....

Ühes käeliigutuses oli kogu maailma graatsia...ühes pea tahaheites kogu maailma üllus...."


Pühendus:
...lillele ja eilsele unenäole...