närvikõdi...

emme ütles, et linnupoeg käib jälle hulkumas ja seekord on tal eriti loll komme juurde tulnud...läheb tema siis suure sõidutee peale, kus autod kihutavad...istub tema keset teed maha ja hakkab haukuma...ja mainiks veel selle ka ära, et ta on asfaltiga sama värvi ka...

nii tore on alati mõelda teemal: "mis mul nüüd seekord maha jäi..."

aga seekord olen ma sõidu pärast rahulik...kuidagi liiga rahulik...
emme: "...et lähete siis rongiga sealt edasi jah...?"
mina: "jajah...eks me vaata jah..."
...:D...vahel on parem mõni asi mainimata jätta...pole mõtet hakata teise närve rikkuma...:D

Massive Attack & Tricky...Karma Coma...

onju on imelik see, et kui on üks ja sama situatsioon, siis...see on nii kummaline, kuidas inimesed mäletavad sellest samast olukorrast erinevaid asju...see, mis ühele tundub oluline - seda teine üldse ei mäletagi...jne...

aga nii palju ägedaid inimesi on ikka olemas...ma olen sellest ka viimasel ajal pisut vaimustuses...
...endal on ikka meeletult palju arenemisruumi...ja iga kord, kui midagi uut õppida ja natuke "kasvada", siis liigub silmapiir ka kaugemale...ruum muutub üha suuremaks...
aga kui juba pikkusest rääkima hakata ja jätta kõrvale zavvi õhtu: "...kellel on pikemad...jalad..."...olen ma lõpuks ometi oma pikkusega ära harjunud...see on omamoodi toregi...
...ja selle mängu: "...kellel on paksemad jalad..."...võitsin samuti mina...:D

...ma ei tea, miks ma arvasin, et massive attack teeb karmi muusikat...tegelt ei tee ju...selline teistsugune ja hea on hoopis...
nimi võib ka petlik olla...
tegelt ma pole siiani päris kindlale arusaamisele jõudnud - et kuidas selle esmamuljega siis lood õieti on...mõne puhul see kehtib...aga samas on ka neid, kes hiljem suudavad vägagi üllatada...

...unfinished sympathy...

kõik läheb hästi...peab minema...kaamelisilm kaitseb mind...;)

lego...

mul pole tegelikult praegu midagi öeldagi...aga tahtsin siiski kirjutada...

lugu, mida ma praegu kuulan, on täiesti võimatult unistamapanev jälle...:)

ajastada oskan ma alati hästi...käisin pangas raha vahetamas ja...jõudsin täpselt 6 minutit enne sulgemist...õnneks sain oma asjad siiski korda aetud...mina olin viimane, kes lahkus...

ma hakkan vist tõesti vanaks jääma, sest...ma absoluutselt ei viitsi käia enam poes, kui mul midagi vaja on...inimesi on seal liiga palju...ja ma ei taha seista järjekorras...

kui te kunagi lapsi saate, siis muretsege neile lego klotsid, igasugust suvalist träni pole mõtet kokku kuhjata...
legod on maailma kõige nupukamalt väljamõeldud mänguasjad...neid saab kokku klõpsutada kõikmõeldavateks kujunditeks, koosluse saab hiljem lahti lammutada ja samadest juppidest jälle uusi asju luua...

"Kunagi ei tule kasuks, kui teos ja tema looja elavad liiga lähestikku, sest niiviisi võivad nad kergesti hakata teineteisele närvidele käima."
pakkima peab...ja lähengi ära jälle...mõneks ajaks...

U2...Walk on...
kuula seda lugu...hästi kõvasti...ja unusta kõik muu...kasvõi korraks...

kiviks muutud sa...

...kui tagasi vaatad...


"Salamõtetele ei tee sõnad head...kõik muutub otsekohe natuke teiseks, kui seda välja öelda...natuke võltsiks...natuke rumalaks..."

miski paelub mind selle pildi juures...ma ei oska täpselt öelda mis...
inimkeha on kuidagi nii õrn ja habras...ja ilus...

Ray Charles & Nina Simone...Baby, it`s cold outside...

eelmine postitus oli rohkem jokkeri teema...

...mineviku mälestustes ma vist ainult elangi praegu...

Nina Simone...Cry me a river...
...tegelt on mu tuju ikka eelmise loo järgi meelestatud, kuigi ka jazz on vahelduse mõttes päris hää...

närtsind lill...

...oli seal teise laua peal...

...läkski selgeks taevas...kõik on selge...ja mina olen loll - et midagi üldse loodan...

..........

ripiidi peal ikka veel see sama lugu...no ei saa üle...

väljas hakkab valgeks minema varsti - õige aeg magama minna...

kõige ilusamat ärkamist teile!
...homme peab garri ilma minuta läbi ajama...mina teen homme midagi muud...

pilves...:)

ripiidi peal: Fort Minor...Where`d you go...

200 postitust täis...tuleb kõva tähistamine siis...ja teie olete olnud visad hinged, kes te siin ikka käite vahest...:)

kaheksas meel ja...tabu...?

eile vaatasin natuke seda markii de sade filmi...ma olen küll näinud seda varem, aga ikkagi vaatasin...
...ära saa nüüd valesti aru - ma ei poolda vägivalda ja ma tahaks mõelda, et natuke mul tervet mõistust ka on...aga mulle tõesti meeldivad sellised filmid...meeldivad asjad, mis suudavad emotsioone tekitada...sisu ei jäta ükskõikseks...
see on selline teraapiline pisut...arendab tolerantsi kah...
...ja seksuaalsus on ju ka alati põnev teema olnud...:)
film lõppes sellega, et see preester läks hulluks...aga kui teda seal trellide taga näidati, siis korraks tundus mulle hoopis, et ainult temal ongi terve mõistus säilinud...ja teised on pimedad...
...mind vist paelub kergelt vaimuhaiguse teema...:D
...ma ei naudi teiste kannatusi...naudin vaid seda, kui midagi on hästi tehtud...
kui film või raamat - paneb naerma, siis on ta hästi tehtud...paneb nutma, on ta veelgi paremini tehtud...
šokeerib sind - no vot siis oled sa valgustatud saadud...:D...ok jätame naljad...aga vahel kulub üks pisitilluke ja heatahtlik šokk ära...siis, kui inimene on liiga tuimaks muutunud...näiteks...

ma ei tea, on see halb või hea, aga...ma ei suuda eriti teeselda...kui ma ikka olen kurb, siis ma kohe olen kurb ja kui rõõmus, no siis ma säran ikka ka natuke...
...aga enamuse ajast olen ma vist siiski selline "mul on täiesti ükskõik..."

aga roosa pilv ei läinud kuhugi...tuju tuli midagi joonistada hoopis...
ja sisetunne kohe ütleb, et homme läheb küll taevas selgeks jälle...nagunii muutun homme kurvaks...ma võin täitsa kihla vedada...mõningate asjade kohta kohe on selline sisetunne...
minu vaist mind tavaliselt ei peta...aga ma loodan, et seekord siiski petab...:)
üks roosapilvelugu kah: Maggie Reilly...everytime we touch...
...ma niiiii tahaks, et homme juhtuks midagi head...

minu jaoks on täielikuks tabuteemaks kool...mis sinu jaoks on...?;)
aga tegelt ju tahaks mingit kindlust ka ellu...et oleks juba oma koht ja töö ja ...

Phil Collins...True Colors...

p.s. numbritega saab ka mängida...pöörad kaheksa ümber ja...ongi lõpmatus...

surnud mehe mõtted...

"...niipea kui inimene usaldab oma loomust ja mitte oma haridust, muutub ta lapseks ning hakkab asjadega mängima - leivast saab mägi, millesse uuristatakse tunnel, voodist saab koobas, aed või lumeväli...

...lugeja teab, nii nagu lapsed seda teavad, et igal asjal võib olla kümneid ja sadu tähendusi...

...ta ei taha ei end harida ega ka meelt lahutada, ta kasutab raamatut samuti kui igat teist eset siin maailmas, see on ainuüksi tema mõtete lähtekohaks ja ajendiks. Põhimõtteliselt on tal täiesti ükspuha, mida ta loeb...

...ta ei loe filosoofi teoseid selleks, et teda uskuda, et tema õpetust omaks võtta, ka mitte selleks, et talle kallale tungida või teda kritiseerida, ta ei loe kirjaniku loomingut selleks, et lasta tal endale maailma asjad selgeks teha. Ta seletab need endale ise ära. Ta on, kui nii võib öelda, täiel määral laps. Ta mängib kõigega...

...iga tõe vastand on tõde...

...tunnil, mil meie fantaasia ja assotsiatsioonivõime on tipptasemel, ei loe me üldse mitte enam seda, mis paberil seisab, vaid hulbime kaasa ajendite ja ideede vooga, mis jõuavad meieni loetust...
...ainsaks raamatuks oleks tema jaoks paberileht tähestiku tähtedega...

...püüa kasvõi korraks meeles pidada väikest mõttejada...või siis lihtsalt unenägu...
...sulle meenub sadu ja tuhandeid asju, ning kui sa tahad oma lihtsa unenäo sisu jäädvustada ning üles kirjutada, olgu või märksõnadega, siis võib sul enne ordenini jõudmist olla juba terve raamat täis kirjutatud...
...see unenägu on ava, mille kaudu sa näed oma hinge sisu, ja see sisu on maailm - ei rohkem ega vähem kui maailm, kogu maailm sinu sünnist kuni tänapäevani...
...ja selline nagu on sinu püüd kirjutada üles oma unenägu, see suhe maailmasse, mis sinu unenägu ümbritseb, selline on ka autori loodud suhe sellesse, mida ta öelda tahtis..."

---h.h.---

Flipsyde...Happy Birthday...

tumeroosad prilliklaasid...

"...et see korra vaenlane, see kohutav purustaja ei esine kurjategijana, vaid armsa häbeliku inimesena, tulvil lapselikkust ja veetlust, tulvil siirust ja omakasupüüdmatut heasüdamlikkust, on selle kohutava raamatu saladus..."
"Minu jaoks seisnes selle pildi võlu tema näoilme absoluutses elutruuduses, mis alul mind hämmastas...lõpuks segadusse viis...kohutas ja...alistas..."

ma olen terve tänase päeva totaalselt kulutanud totakale unistamisele...

aga kinnitan teile, et homme kaob see roosa pilveke mu peast minema...pärast homset eksamit näiteks...see kohe hommikul vara kah...

ok...ma ei hakka oma ibaga siin pilti ära rikkuma...

Nick Kamen...I promised myself...

"Inimene tahab oma tegevuse kaudu luua pilti iseendast, kuid see pilt pole tema moodi..."

väärtushinnangud...

tuleb neiu...ühelt poolt...seljas on tal teksad ja hästi suur ja lotakas dressipluusi meenutav jope...juuksed on tal kinni - mummu küljes on suured valged võltspärlid...räägib tema telefoniga, kõva häälega...kaelas näen ma tal mitut kuldketti ja ühes kõrvas nelja kõrvaauku, millest olid läbi pandud otse loomulikult kõige suuremad kuldkõrvarõngad...võib oletada, et ka teises on samapalju...
neiu räägib telefoniga: "kõik on nii kallis...see kett, mis mul on, maksis ka tuhat kakssada krooni..."

ma pakun, et keskmine eestlane unistab muuhulgas ka reisimisest...
...aga mina saan tuhande kahesaja krooni eest põhimõtteliselt hollandis ära käia...igasuguse mõttetu metalli kokkuostmise asemel, eelistan mina pigem maailma näha...
eks me kõik tee omad valikud - mis on tähtsam ja olulisem...ja mis mitte...

...ja see, kui sa oled kullaga üle kullatud, ei tee sind mingiks ilgeks tegijaks...sähh sulle...ma siis kipun praegu veits targutama...aga...
kui nüüd aus olla, siis mind peletavad küll suurte kullast ja hõbedast lehmakettidega tegelased eemale...

moraal: kõik pole kuld, mis hiilgab...

nojah...ma ise kannan kah kuldkõrvarõngaid...:D...aga armastus kolme apelsini vastu on lihtsalt kõige naljakam ever...ja vanaema aluspüksid kah...;)

aga palun ärge piinake mind enam eksamitega...ma tahan tuttu praegu...

oled sa tähele pannud, et...lämmiks on lännu...
(ma ei tea, kas see on võru keel või mitte, aga kui keegi aru ei saanud, siis tõlge: väljas on suviiiiiii....:))

ring...

mitte ühtegi muna ma ei söönud...ega värvinud...

aga pildi sain kätte...
...ja ongi täpselt nii, et kui sa tahad saada midagi, mis on sulle hetkel kättesaamatu, siis mida aeg edasi, seda ilusamaks see asi või mälestus või mida iganes muutub...lood endale illusiooni - palju täiuslikuma pildi kui tegelik reaalsus on...
...mina lõin ka illusiooni...enda pildist...kui ta täna kätte sain, siis mõtlesin et...täiesti mõttetu sirgeldis on...

...aga ma ei saa aru, mis värk inimestega on - kõigil on vist päikesepiste...kõndisin linnast annelinna...ja näen eemal, et kaks meest jäid kuidagi kahtlaselt seisma...ja kui ma siis neile lähemale jõudsin, siis üks ütles mulle midagi, aga ma ei kuulnud mida...ja siis ütles veel et..."miks neiu nii vaikne on..." ...kõndisin väikese ringiga neist mööda...ja kuulsin kuidas nad soolast ja piprast ja muudest maitseainetest rääkima hakkasid...:D
...kas mul ongi selline nägu peas et - tulge kõik ja kiusake mind...

täna on täpselt selline päev, et oleks maal ja käiks metsas ja müttaks niisama ringi ja kaevaks ja teeks igast värki õues...
väiksena ma olin küll julge tüdruk - käisin kogu aeg üksi mööda metsi ringi...nüüd ma enam üksi ei julge eriti...ükskord oleks ühte kohta läinud, kus pidavat hästi palju usse olema...mina seda ei teadnud, aga otsustasin sinna siiski mitte minna...issi siis pärast ütles, et täielik ussipesa pidi seal olema...
...ja millalgi sügisel mõtlesin ka minna mööda metsa ringi uitama...aga siis avastasin üsna metsa äärest rebase laiba...ja mõtlesin et - pigem ma siiski ei lähe vist...

aga seda teksti sa saadki ainult tulirebasega lugeda...IE ei saa...hahaa...trikiga värk ikkagi...:)
ja teate mis on tark tegu...tark tegu on mõlemad osapooled ära kuulata ja alles siis mingeid järeldusi tegema hakata...eksju-onju...

maal jõuab kevad kiiremini kohale kui linnas...onju-eksju...

"...kuidas mõjub tühi teatrilava..."

kuidas sa vaatad?

mul on kodus terve hunnik filme...aga ma ei viitsi neid vaadata...vahel harva vaatan mõnda...

...täna kavatsesin closer`it teist korda vaadata...aga kell juba palju...jääb järgmiseks korraks...
ja Eyes Wide Shut oli samuti huvitav film...mõningane sarnasus "maagiga" on ka täitsa olemas...

liiga palju jääb järgmiseks korraks...liiga palju jääb homseks...
elu on seal, kus on inimesed...nelja seina vahele ei saa igaveseks peitu jääda...

kunagi käisin "Pärliines"...pidime esinema ka...ja ma ei tahtnud, et keegi minu perekonnast või sõpradest tuleks neid tantsuetendusi vaatama...eelistasin anonüümseid pilke...
..aga me lillega läksime otse pärast kooli tantsima ja siis pidime mõnda aega ootama trenni alguseni - kuni tulevad ka teised...
...ja siis me esinesime kahekesi - tühjale saalile...tundsime end hästi vabalt ja tegime nalja...

tegelt pole mulle esinemine kunagi meeldinud...meeldib olla pigem pealtvaataja...tähelepanu äärepunktis...
kuigi...igaüks mängib peaosa...omaenese isiklikus filmis...
eelistad sa draamat, ulmet, tragöödiat...komöödiat...või...?
...milline on sinu publik?

aga nüüd tuleb reklaamipaus:
...lähen panen silmad natukeseks kinni...hommikul teen jälle lahti...

Sacred Indian Chants...Sacred Circle...

väikeselt või suurelt...

kunst on pilt...
kunst on muusika...
kunst on näha...
kunst on tunda...
kunst on olla...
kunst on mängida...
kunst on nautida...
kunst on...nähtav ja nähtamatu...
...kunst on...näha valges pilves roosakat varjundit või hallis puupakus kollast...
...kunst on segada värve omavahel nii, et kõik toimiks...
kunst ongi...kõikjal...

Hanne Hukkelberg...Do not as I do...

kuidas sina mõtled?

1905...

..Sõpruse Puiestee...

...pühendan...kellegile...

suurepärane ajastus...

täna me räägime siis igasugustest toredatest inimestest...

lähen mina siis kahe paiku zavvist koju...saan paar sammu astuda, kui mingid purjus kaagid hakkavad mulle kommentaare tegema...uhke tüdruk nagu ma olen - ma ei tee neist väljagi ja kõnnin edasi...aga ega nemad ju kergelt alla ei anna...ei loomulikult mitte...hakkavad siis mul taga täiest kõrist laulma või õigemini kordama ühte lauset ühest ursula laulust..."ma ei kuule sind, sa ei kuule mind..."...ja ega nad üldse pikalt mul sabas ei käinud...ja siis oli neil vaja ka "kogemata" mulle vastu minna...aga lõpuks jätsid nad mu siiski rahule...
...raekoja platsis oli järjekordne vereloik maas...
nii...kus ma nüüd jäingi...lähen mina siis tipa-tapa edasi koju poole...jõuan oma turu sillale...ja kuulen, kuidas mingi turvamees tõreleb kellegagi, kes oli oma auto valesse kohta parkinud...pidasid seal mingit sõnasõda ja siis järsku sõidab auto kihutades minema ja...käib püssipauk...
...ma võpatasin ainult natuke...
jõuan siis väheke maad jälle edasi...ja helistab k. ja teatab midagi, mida ma ei oleks tahtnud vist kuulda...:)
...ja samal ajal läheb mööda mingi ~15-liikmeline venelaste kamp (ja ainus tüdruk tänaval olin mina - tundsin end hästi turvaliselt...)...ja siis, kui ma telefoniga räägin, hakkab mu kõrval kõndima üks tore poiss ja hakkab minuga vene keeles rääkima ja see julge poiss pani isegi käe minu tagumikule...aga kui ma talle seejärel tapvalt tigeda pilgu heitsin ja ta eemale tõukasin, siis läks see tore poiss minema - ega minuga nalja ei ole...no päris igaüks mind nüüd ka käperdada ei saa...:D...aga nali naljaks...

nii põnevat koduteed polegi mul veel varem olnud...ma olen tegelikult uskumatult külma närviga...
ja ma olen jälle täielik suitsukoni...ja tuju läks kuhugi minema ära...
aga nelja tunni pärast sõidan hoopis mina ära koitsa...
...magama nüüd...ilma kaisuloomata...

Annie Lennox...Walking on broken glass...

ma tahan olla sama ilus nagu see tüdruk zavoodis oli...kuidagi väga kade tunne tekkis...

puust ja punaseks...

arno: "kes sa oled?"
mina: "geograaf..."
arno: "no siis võtame rohkem punkte maha..."

ma olen sunnitud kirjutama kolm lehekülge esseed supilinna inimestest...reavahega single ja kirjasuurusega 12...egas midagi - tuleb (sisu)tihe tekst siis...:D
mulle ei meeldi kirjutada, kui ma olen selleks sunnitud...
mitte ei edene...
aga tubli tüdruk vastas mulla ära...süsteem tuleb luua, loogika leida - küll siis saab aru ka...
...sini-punase süsteemi tegin...
aga olen ma juba maininud, et suulised eksamid pole eriti minu lemmikumad?...läheb põnevaks jälle...ja eriti äge on veel see, et õppejõud pidi panema hindeid näo järgi...

teate seda ütlust et: "öeldud läbi lillede..."
...see peaks siis tähendama seda, et ei öelda otse, vaid nö ümber nurga...
aga mina ei saanud sellest väljendist üldse aru...et mismõttes öeldakse läbi lillede...et kas inimene võtabki lilled kaasa ja paneb näo ette ja siis ütleb läbi lillede...
nojah...:D

ma loodan, et mulle ainult tundub, et ma siin blogis ainult hädaldan...
tegelt on hoopis nii et...linnud hakkavad siia tagasi tulema...täna nägin kahte V-kujulist linnuparve...
ja eilne kuu oli taevasse maalitud nagu mõne oskamatu tegelase poolt...see ei tundunud üldse reaalne...kui sa nüüd saad aru, mida ma mõtlen...mina ei saanud igatahes...:D

...kuu mängis pilvedega peitust...

aga paneme siis ühe enya loo kah (koos enigma`ga seekord)...Flowers become screens...

kas sina lähed otse...või käid ümber nurga?

flos inventutis...

"...tarkus ajas taga noorust ja noorus tarkust..."

"Otsi see muusika endas veel kord üles, pane tähele kujundit! Aga ära sunni end...see on vaid mäng...."

Sarah Brightman...Free...

*nooruse õis*

pang...

mul on tunne, et ma olen väga suurde ämbrisse astunud...tegelikult piisavalt väiksesse, nii et mu jalg on sinna kinni jäänud...

ja kõige hullem ongi vist see, et isegi kui ma saaksin aega tagasi keerata, siis teeksin ikka kõik nii, nagu juba tehtud...isegi kui tagajärgi ette teaksin...

"Knecht ei hoolinud kummastki arvamusest; talle oli ükskõik, kas tudengiklatš teda imeelukaks ülistas või tõusikuks ja karjeristiks pilas. Talle olid tähtsad üksnes ta õpingud, mis nüüd eranditult mänguga seotud olid...."

eile nägin üht täiesti tavalist koduvideot tavaliste inimestega tavalistes situatsioonides...ja see šokeeris mind...ma ei tea õiet isegi - miks...aga see video tõesti šokeeris mind...

ma loen juba miljon korda ühte lauset metklimi konspektist ja mitte ei suuda keskenduda...

õppetund: ära liialda kirjutamisega...
...eiran praegugi õppetundi...
...kõik on äge...ja mina vajan und...

Sarah Brightman...Deliver me...

mismõttes sa mu nime tead?

situatsioon: topograafia loeng...teemaks geodeetilised instrumendid...ja siis räägime teodoliitidest ja tahhümeetritest...
"...ja nüüd suuname pilgud kadri pea kohale..."

eee...mm...et nagu...mida??? - mõtleb kadri...:D

ma pean nüüd väga tõsiselt topoks õppima hakkama, sest muidu oleks mul ekstramark saada halba hinnet, kui õppejõud mind lausa nimepidi teab (no missiis, et ma temaga kunagi põhimõtteliselt isegi rääkinud pole, aga see selleks - õppejõud ju ikka teab tavaliselt kõiki oma õpilasi nime ja nägupidi)...
...ja ta vist eeldas ülejäänud loengus viibijatelt, et nemad teavad mind...aga jah...pakun, et siiski mitte...:D

einoh...ega mul oli päris põnev seal siis olla mõnda aega...minu tähelepanuarmastusest me muidugi siinkohal juttu ei tee...

Palun ärge tekitage minus hämmingut...:D

The Killers...Mr. Brightside...

...ja ma loodan seda ka, et kunagi muutun ma piisavalt julgeks, et vastutulevatele võõrastele inimestele silma vaadata...täna ma seda veel ei julge...
anonüümne olla on hea ja lihtne...mulle kohati meeldib see, kui keegi ei tea minust mitte midagi...ka sina, armas lugeja...;)

käik...aeg vs inimene...

"...mind tuli kõigepealt halvata...pidin omaenese meelest kannatlik-viisakate vestluste alustamise katsetega täielikult karile jooksma..."

"Ja kui ta teda ikka veel pisut nõutuna nägi, puhkes ta naerma ja lausus: "Kui tahate, võite mu sõnu ka õppetunnina võtta. Oleme ju kaks diplomaati, nende kohtumine aga, sündigu see või sõbralikus vormis, tähendab alati võitlust. Meievahelises võitluses olin mina esialgu halvemas olukorras, algatus oli mul käest libisenud, teie teadsite rohkem kui mina. Nüüd on tasakaal jalule seatud. Malekäik õnnestus...."

"...ning äkki ma mõistsin teda...mõistsin pööret, mis ta olemuses oli toimunud - inimestest eemale vaikuse poole, sõnadest eemale muusika poole, mõtetest eemale ühtsuse poole..."

aga malet tahaks küll osata mängida...
...ja kui hakata aega tõeliselt tajuma, tundubki elu nagu üks hetk
...üks sekund...
...piirduge parem kellatundmisega...

igas mängus ei pruugi olla võitjaid ja kaotajaid...ja mõnikord polegi võit eesmärk...
...tähtis on mängu käik...

Orson...No Tomorrow...

ja kehakeel on mõnikord kõnekam...

"Ta kirjutas ühel päeval testamendi, milles määras kindlaks, et tema surnukeha tuleb ära põletada ja tuhk laiali puistata. Tema tahab surra kerguse märgi all, tahab muutuda kergemaks kui õhk..."

nägin unes jälle midagi...peale selle, et need hollandlased minu eest täiega eest ära jooksid ja ma jäin ihuüksi kuskile pimedasse amsterdami ja ma nende keelt ei oska...nägin veel midagi toredat...aga seda ma teile ei ütle...ütleks lihtsalt et...põnev...:D

ja reaalsuses nägin kollast liblikat...ta oli kohe eriti kollane...aga võibolla ta lihtsalt tundus eriti kollasena, sest taust oli suht hall...suvel, kui kõik on niigi värviline, tunduks ta lihtsalt kollasena...ma arvan nii...

ma loodan, et kunagi muutun ma julgeks...
...piisavalt julgeks, et võtta lihtsalt oma kolm asja ja minna kuhu iganes teed viivad...näiteks...

"Kuni ta naeratab, on tal ka olemas põhjus elada, ehkki ta on surmale määratud."

Nerina Pallot...Idaho...

nii siis jääbki...

kas tahad tõde teada?
...:)
tõde on see, et ma tulin siia ja mul pole aimugi, mis ma kohe kirjutama hakkan...:D

eee...

räägin siis seda, et...
vaata on nii, et kevadeti on igal pool palju vett (sa arvatavasti ei teadnud seda enne, aga nüüd siis tead...)...ja põldudel on ka tihti sellised suuremad veekogud moodustunud...ja täna nägin, et pardid ujusid põllu peal...ja kahte kitse nägin ka kaugelt...

nii...nüüd on jutt otsas selleks korraks...
(kuulan tanel padari kolme lugu...kurvaks teevad need lood...)

lumelill...

elasin end teises kohas välja...teist blogi kasutan nagu prügikasti, kuhu viskan kõik negatiivsed emotsioonid...ma ei taha siia neid enam kirjutada, sest mõned vist siiski loevad seda ja ma ei taha teile negatiivset energiat edasi anda...vot nii on hoopiski lood...:)
...aga nüüd ma olen jälle mina...veidike rõõmus...kuigi põhjust pole...aga alati ei peagi ju mingi hirmus tähtis põhjus olema...onju...

arvake ära, kes läheb täna koitsa...emmele sai juba tellimus esitatud...:D

ja mõtlesin seda et...garri on masin...ja naer tuli peale, kui seda soovitatavat kirjandust nägin...jee ma hakkan seda lugema...

kahte äärmust nägin täna...
eemal oli mingi neljane kamp lapsi...üks tüdruk oli teistest suurem...ja eemalt nägin, kuidas see tüdruk viskas teise lapse koolikoti maha...ja kui nad minuni jõudsid, siis see tüdruk sülitas hästi ülbelt maha ja suits oli tal ka käes...kole vaatepilt igatahes...
ja siis oli ühe traataia taga üks väike kutsikas...ja paar last nunnutasid teda seal aia juures...neil oli hästi lõbus ja kutsa liputas ka saba...:)
ma ei tea üldse, miks ma nii palju lastest räägin koguaeg, kuigi ise endale lapsi ei taha...

hmm...mis loo ma siis seekord panen...
tegelt on veel üks lugu lapsepõlvest, mida ma niiiiii väga tahtsin kuulata ja ei saanud üldse...tegelt olid need kompuutrimängud hullult kõva sõna, meil kodus oli see kah...ja siis ühel mängul oli taustamuusikaks just seesama lugu...nüüd hiljuti sain lõpuks selle omale tõmmata...
Rightous Brothers...Unchanted Melody...

juhtub see, mis juhtuma peab...ja kui ma ei saa.......siis eks ma üritan leppida sellega...
...uks on lahti..kesse kollab köögis...

eile nägin lumikellukesi...

...must...

...nashira jätab oma mustad ja kõige sügavamad mõtted jokkerile...

...selle blogi nime ma ära ei muuda...kirjutan edasi...aga...

...täna sündis uus blog...

Glenn Hughes...Nights in white Satin...

vaikus värvides...

väga imelikku und nägin...hästi tõeline oli see ka...
kahtesugust silda nägin...esimene oli selline pisut vanaaegne ja ümber olid hästi ilusad vanaaegsed majad...lumi oli ka maas ja väljas oli pime...
teine sild oli seesamune turu sild, millelt pea iga päev üle käin...aga unes oli see sild palju pikem ja madalam...oli päevane aeg, kuid kõik oli hästi hall ja vihmane...ja siis tuli mingi üleujutus...ma olin juba poole silla peal ja nägin et annelinnapoolne sillaots on täiesti vee all...see oli suht hirmutav...ma pöörasin ümber, et tagasi minna...aga siis nägin, et ka teine ots on vee all, kuid seal oli vesi natuke madalam...vesi muudkui tõusis...kiirustasin...sain ikkagi kaldale, kuid pidin veest läbi minema, kuigi vesi oli päris soe...olin täiesti läbimärg...ja siis vaatasin äkki peeglisse...
imelik oli igatahes kogu see värk...

kuidas emotsiooni paberile (või siis arvutiekraanile) saada...?
...tegelt mul pole selline kirgas lilla tuju praegu...helesinine tuju on rohkem...
...pisike kurbuselaine tuli jälle peale...aga homme näen linnupoega...pean talle jälle juuksurit mängima hakkama...

Duran Duran...Ordinary world...

tähelaps...

"Indigolapsed ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke vastu võtma.
Tähelastel on tugev võime inimesi läbi näha...see võib avalduda avameelsuses - laps võib täiskasvanule öelda midagi ootamatut ja õiget - valusat tõtt, näkku ja otse.

Indigolastel on mõningaid õpiraskuseid. Praeguses koolisüsteemis on täpselt ette kirjutatud, mida, kuidas ja kui palju õpetama peab, kuid indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Õppimisraskuste taga pole mitte intellektuaalsed , vaid emotsionaalsed probleemid.

Indigolapsed vajavad siiramaid suhteid. Manipuleerivad ja võimusuhted arenevad siis, kui inimene saab haiget ja pole enam terveks suhteks võimeline.

Neid ei saa vastu oma tahtmist sundida. Autoriteet tema jaoks ei kehti. Nende lastega tuleb teistmoodi käituda ja nendega suhtlemiseks teisi teid otsida.

Neil on teistsugune inimeste tajumise võime. Tavaarusaamade järgi on laps veel väike ja rumal, täiskasvanu aga suur ja tark. See, mida täiskasvanu ütleb, on lapse jaoks kehtiv tõde ja lapselt ta ootabki räägitu uskumist. Tähelaps aga ei usu räägitut, kui vanem seda ise ei usu. Laps võtab tõsiselt ainult seda, millesse ka täiskasvanu ise usub. Laps märkab kohe, kas vanema arvamus on kooskõlas tema sõnadega. Kui kooskõla puudub, peegeldab laps seda tagasi. Me oleme elu jooksul õppinud mõistatama, mida inimene ühtesid või teisi sõnu kasutades tegelikult mõtles, milliseid mõtteid ta oma sõnade taha tegelikult peitis. Me oleme pidanud seda õppima, aga nendel lastel on see omadus kaasasündinud. Tekib kohe ka pedagoogiline küsimus, kas sellist last on üldse võimalik pedagoogiliselt kasvatada ilma iseennast kasvatamata.

Sotsiaalses mõttes võib tähelastes märgata järgmist omadust:
kui vaadelda nende omavahelist suhtlemist, võib märgata, et 3-6-aastastest indigolastest koosnevas rühmas toimub mänguasjade jagamine tavapärasest erinevalt. Tavakogemuse järgi võtab mänguasja see, kes on teistest tugevam, suurem, kiirem, tähtsam - rühmaliider. Seejärel saab mänguasja järgmine rühmahierarhiast. Võibolla tuleb aga kasvataja, kes käsib mänguasju jagada. See on nagu demokraatlikus ühiskonnas - kasvataja määrab, et igaüks mängib 5 minutit ja hoolitseb selle eest, et igaüks mängida saaks. Nii tavalistele kui ka indigolastele on selline kord võõras ja neid tuleb selles suunas kasvatada. Kui kasvataja aga ei sekkuks indigolaste mängimisse, siis ta märkaks, et üks tähelaps võtab mänguasja ja mängib sellega, teised aga tegelevad igaüks oma asjaga oma nurgas ega püüdle selle mänguasja poole. Kui on mõnda aega mängitud, siis paneb esimene laps asja ära. Järgmine tõuseb, võtab rahulikult asja, mängib ja paneb rahulikult tagasi. Keegi ei torma. Jälle järgmine tuleb, mängib ja paneb tagasi. Võiks öelda - ideaalne rühm. Keegi pole enne milleski kokku leppinud ja ei ole ka püramidaalset süsteemi. Lasterühmas on mingi kord, aga väliselt me ei märka selle tekkimisviisi. Kõigil neil lastel on võime luua sotsiaalset tervikut ilma, et täiskasvanud peaksid väliste reeglite abil sekkuma. Seda muidugi juhul, kui nende sotsiaalne instinkt pole eelnevalt juba ära rikutud...."

The Source ft. Candy Staton...You`ve got the love...

eem... :)

no kust see suvi järsku välja hüppas...?
...päike pimestab nii mis hirmus...:)

Gabriel Rios...Broad Daylight...
Nerina Pallot...All good people...

pilk...

...ei ole suunatud sinule...

...siirus on ainsaks kaitseks...ja...siiruseks on vaja päikesevalgust...

...saladus...on see...millele sa kunagi jälile ei saa...

...üks hetk...ja edasine pimedus...

Les Enfoires...Le temps qui court...

...millelgi pole enam tähtsust...

...punkt...koma ja...küsimärk...ja padi ka...

...mida tegi lolita...?...lasi end vanal mehel ära kasutada...või...hoopis mängis temaga...?

...

tüng...ära otsi mõtet!

...sa ju ometi ei võta mängu tõsiselt...ega ju...

mis ma nüüd tahtsingi öelda...
eem....
...
täna on esimene aprill...vaata - siga lendab...

andra: "ma tahan jälle seda värvimise asja arvutist"
tädi kati: "ma lähen kümne minuti pärast tööle, siis saad"
andra: "aga mis sa seal tööl teed?"
tädi kati: ...
andra: "töötad või mängid?
...ma arvan, et sa mängid seal..."
tädi kati: :)

ma täiesti ületasin ennast täna...pesin hunniku pesu ja sirgeldasin tervelt kolm pilti - suuresti tänu carla brunile...
...aga topost ja mullast me ei räägi hetkel...

absoluutselt kohutav.

p.s. ma ei oska asju välja mõelda...selleni mu fantaasia ei küündi veel...
aga andra nõuab mult viimasel ajal kallisid palju...olen oma tädiameti kõrgusel vist...kui mina joonistan, siis tahab ka tema joonistada...kui mul on juuksed krunnis, siis tahab ka tema niimodi juukseid panna...jne...lastele meeldib matkida...:)

tegelt olen ma ise nüüd aprillisiga, sest postitan selle natuke peale keskkööd, mil I aprill on läbi juba...
mul on jube suur tahtmine see postitus lihtsalt ära kustutada...aga ma siiski ei tee seda...

puhata ja mängida...puhata ja mängida...
...jah...eks ta ole...
...mõttetu...