närvikõdi...

emme ütles, et linnupoeg käib jälle hulkumas ja seekord on tal eriti loll komme juurde tulnud...läheb tema siis suure sõidutee peale, kus autod kihutavad...istub tema keset teed maha ja hakkab haukuma...ja mainiks veel selle ka ära, et ta on asfaltiga sama värvi ka...

nii tore on alati mõelda teemal: "mis mul nüüd seekord maha jäi..."

aga seekord olen ma sõidu pärast rahulik...kuidagi liiga rahulik...
emme: "...et lähete siis rongiga sealt edasi jah...?"
mina: "jajah...eks me vaata jah..."
...:D...vahel on parem mõni asi mainimata jätta...pole mõtet hakata teise närve rikkuma...:D

Massive Attack & Tricky...Karma Coma...

onju on imelik see, et kui on üks ja sama situatsioon, siis...see on nii kummaline, kuidas inimesed mäletavad sellest samast olukorrast erinevaid asju...see, mis ühele tundub oluline - seda teine üldse ei mäletagi...jne...

aga nii palju ägedaid inimesi on ikka olemas...ma olen sellest ka viimasel ajal pisut vaimustuses...
...endal on ikka meeletult palju arenemisruumi...ja iga kord, kui midagi uut õppida ja natuke "kasvada", siis liigub silmapiir ka kaugemale...ruum muutub üha suuremaks...
aga kui juba pikkusest rääkima hakata ja jätta kõrvale zavvi õhtu: "...kellel on pikemad...jalad..."...olen ma lõpuks ometi oma pikkusega ära harjunud...see on omamoodi toregi...
...ja selle mängu: "...kellel on paksemad jalad..."...võitsin samuti mina...:D

...ma ei tea, miks ma arvasin, et massive attack teeb karmi muusikat...tegelt ei tee ju...selline teistsugune ja hea on hoopis...
nimi võib ka petlik olla...
tegelt ma pole siiani päris kindlale arusaamisele jõudnud - et kuidas selle esmamuljega siis lood õieti on...mõne puhul see kehtib...aga samas on ka neid, kes hiljem suudavad vägagi üllatada...

...unfinished sympathy...

kõik läheb hästi...peab minema...kaamelisilm kaitseb mind...;)