väärtushinnangud...

tuleb neiu...ühelt poolt...seljas on tal teksad ja hästi suur ja lotakas dressipluusi meenutav jope...juuksed on tal kinni - mummu küljes on suured valged võltspärlid...räägib tema telefoniga, kõva häälega...kaelas näen ma tal mitut kuldketti ja ühes kõrvas nelja kõrvaauku, millest olid läbi pandud otse loomulikult kõige suuremad kuldkõrvarõngad...võib oletada, et ka teises on samapalju...
neiu räägib telefoniga: "kõik on nii kallis...see kett, mis mul on, maksis ka tuhat kakssada krooni..."

ma pakun, et keskmine eestlane unistab muuhulgas ka reisimisest...
...aga mina saan tuhande kahesaja krooni eest põhimõtteliselt hollandis ära käia...igasuguse mõttetu metalli kokkuostmise asemel, eelistan mina pigem maailma näha...
eks me kõik tee omad valikud - mis on tähtsam ja olulisem...ja mis mitte...

...ja see, kui sa oled kullaga üle kullatud, ei tee sind mingiks ilgeks tegijaks...sähh sulle...ma siis kipun praegu veits targutama...aga...
kui nüüd aus olla, siis mind peletavad küll suurte kullast ja hõbedast lehmakettidega tegelased eemale...

moraal: kõik pole kuld, mis hiilgab...

nojah...ma ise kannan kah kuldkõrvarõngaid...:D...aga armastus kolme apelsini vastu on lihtsalt kõige naljakam ever...ja vanaema aluspüksid kah...;)

aga palun ärge piinake mind enam eksamitega...ma tahan tuttu praegu...

oled sa tähele pannud, et...lämmiks on lännu...
(ma ei tea, kas see on võru keel või mitte, aga kui keegi aru ei saanud, siis tõlge: väljas on suviiiiiii....:))