lootos ja meelespea...

...on ilusad lilled...
...aga minul on kapi peal roos...see valge lill on klaasis...klaasis on vesi - läbipaistev on läbipaistva sees...
...ja lill pole veel närtsima hakanud...

miks sa unustad?
mida sa meeles pead?
...halb läheb lõpuks meelest...
...hea läheb ka meelest...
miks sa ei unusta?

ja kui te olete jätkuvalt tähelepanelikud olnud, siis olete võibolla märganud minu tohutult kõikuvaid ja äärmuslikke meeleolusid...ma tahan unustada...
no täiesti absurdne, kuidas ühel hetkel on mina nii koledas hallis masenduses ja siis kaks minutit hiljem on kõik lihtsalt suurepärane ja ma mõtlen oma sinistest lilledest ja roosadest libikatest...
hmm...aga teate, mida põnevat juhtus 16. oktoobril...juhtus nimelt see, et radikad olid vaevutuntavalt leiged - ju-huu...:)...lootust on sooja saada...mul saab varsti tee ja mesi otsa...
...vesi ei saa otsa...
...vesi tuleb kraanist...

ma pole teile juba mõnda aega oma linnupojast rääkinud...ma ei taha unustada...
niisiis...
arvake ära, kellel on maailma kõige ilusam koer...:)
minu linnupoeg on küll täiesti tüüpiline kole krants, kellel on kõige koledamat halli värvi kasukas ja võõrastele on ta kõige tigedam koer, kes üldse olemas on...aga ta on siiski minu kõige ilusam ja maailma kõige armsam musumops, keda ma pidevalt ahistan (või siis nii palju, kui antud juhul võimalik...)...mulle õudsalt meeldib teda ahistada ja musutada ja kallistada...ja siis ta alati vaatab mind sellise pilguga, nagu ma oleks täiesti lollakas...nii hästi on aru saada, mida ta mõtleb...talle ei meeldi, et ma teda väntsutan, aga samas ta ikka natuke naudib ka seda tähelepanu, mida talle osutan...
Lill on ka näinud, kuidas ma täiesti enesekontrolli kaotan, kui linnupojaga koos olen...Lill arvab ka aeg-ajalt, et ma olen täiesti napakas oma krantsiga...
minu ärahellitatud linnupoeg on pisi-tilluke, aga ta kujutab vahel ette, et tema ongi lõvikuningas...

vahel ma unustan, et maailmas on palju halba...
...ja kui ma unustan, siis muutub mina naiivseks ja rõõmsaks...
ja aeg-ajalt ma unustan, et maailmas on palju head ja tegelikult on minal paljuski vedanud...
...ja kui ma unustan, siis muutub mina kurvaks ja õnnetuks...

aga teate, mis päev täna on...?
...täna on jälle selline päev, mil ma mõtlen, et inimesed on ikka kuradima vahffad...
teis kõigis on midagi, mida ma tõsiselt imetlen...(no peaaegu kõigis...;))
aga ärge liiga ennast täis ka minge - homme võin ma jällegi mõelda, et mõni on ilge tropp - vaprate ja ilusate tegelastega eesotsas...no on tropid...(see on eelkõige k. ja minu sise-nali...teie ärge üritagegi sellest aru saada...;))

...ja ma unustan...
...ja mina muutub...