pas de deux...

"Mu rüü oli nii pikk...et ma astusin sellele ühtelugu peale...mistõttu tõstsin selle mõlema käega üles ning sirutasin käsivarred välja...jätkates samal ajal mööda lava liuglemist nagu tiibadega vaim. Ootamatult kostis publikust hüüatus: "See on liblikas! Liblikas!" Ma pöördusin...jooksin ühest lavaotsast teise...ja kuulsin teist hüüet: "See on orhidee!"

"Tants on väljendusvorm, mille filosoofia taga on alati sügavam mõte. Ta kõneleb publikuga inimkeha mõtestatud liikumise kaudu ja juhatab inimese sisemaailma sügavamate tunnete ja mõteteni.... Tants on kõne...kommunikatsioon...liikuva keha keel. See on anum, millest me valame välja oma väljendussoovid. See on tõlkija...kuulutaja ja vahend.... Liikumise puhul on veetlev ja huvitav see, et...kuigi me oleme kõik kahejalgsed olendid...liigume me kõik erinevalt...kooskõlas oma füüsiliste proportsioonidega ja temperamendiga....
Kõik peab tulema seest...ja kõigel peab olema tähendus. ...totrus piirnemas tõsidusega...balletilik liikumine segamini klounaadiga...virtuoossus, millele vastandub rabav kohmakus...banaalsus iluga vastakuti.... Ta nägi kõikvõimalikke pentsikuid asju, mis püüdsid kõrvale tõugata tantsu arengut takistavaid tõkkeid...me ei räägi tulemuse kvaliteedist, vaid sellest...et vallanduvad ideed....

Ühes käeliigutuses oli kogu maailma graatsia...ühes pea tahaheites kogu maailma üllus...."


Pühendus:
...lillele ja eilsele unenäole...