01 september 2006

jutumärk...

"Kes kord vaimuhaiglas on olnud, see harjub hullude maailmas valitseva vabadusega ära ja muutub sellest sõltuvaks. Seal ei pea millegi eest vastutama...kõik on lubatud, sest lõppude lõpuks - inimene on ju vaimuhaige."

hmm...mida asjalikku ma sulle täna räägin...
mida sa kuulda tahaksid?

"Maailm on täis inimesi, kes on väga kavalad ja näiliselt palju targemad kui tegelikult. Nad pimestavad meid faktide ja tsitaatidega ja võõrkeelsete sõnadega jne, samas kui nad tegelikult ei tea midagi kasulikku elust sellisena, nagu seda tegelikult elatakse."

mina on reaalsuses hoopis teine kui siin...ja mina arvab, et ta on suutnud jälle midagi ära rikkuda, ilma et ta midagi teinudki oleks...
mina ei saa praegu mitte millesti aru...

"Siin on vangla ja üks valvur teeskleb kõva raamatulugemsit, et näidata kui intelligentne ta on. Tegelikult passib iga pisimatki liigutust, mis siin palatis tehakse, ja hoiab võtmeid nagu ei tea mis varandust."

...aga ma arvan, et see polnud see, mida sa kuulda tahtsid...onju...sa oleks ju eelistanud seda, et ma ise midagi kirjutaksin...oleksid tahtnud kuulda midagi isiklikku...eksole...?...keda huvitab mingi tark lause...inimene mõtleb ju ikka teist inimest kohates, milline ta ilma riieteta on...

:)
ja teate mis...kui ma olen poolunes/pool ärkvel, siis mõnikord jään ma hästi sekundiks mõtlema, et kus ma olen praegu...näiteks tundus mulle kord annelinnas magama jäädes, et olen hoopis kodus...

...no igatahes saan ma täna öösel kodus magada...


"Võtmed?"...küsis ta...
"Uks on lahti. Sa ei arva ometi, et ma istun siin karja hulludega lukustatud ukse taga!"

ja esimesed koolipäevad pole mulle kunagi meeldinud...