süda ja mõistus...

...kaks vastandit, kelle vahel toimub pidev võitlus...

"uni - kaardimängija on osad kaardid karpi pannud. Ta ei saa mängida korraga kõikide kaartidega..."
...aga mina ei oska muinasjuttu õieti rääkida...
...ning mõistus käsib olla realist...

julge tüdruk võttis oma julguse kokku ja...
kokku võetud julgus muutus paariks sõnaks...
ja nüüd pole ei julgust ega sõnu...
mida mina kardab?
...mina kardab niiväga, et kui miski talle südamesse poeb, siis see miski võib väga lihtsalt talle liiga teha või teeb see miski temaga hoopis pahatahtlikku nalja...
ta kardab seda niiväga, sest ta ei suudaks katkiminemist taluda...ja sellepärast ta ongi pigem kivi, kes ei lase mitte kedagi ligi...kuigi vahel ju ihkaks...
kivi sees on peidus aga väga õrn kaardimajake, mis väiksemagi liigutuse korral võib ümber kukkuda...

miks on nii, et sa hindad midagi alles siis, kui sul seda enam pole?
ma luban endal nüüd natuke memmekas olla jälle - ma tahan koju ja maale...

"ma olin nii üksi kui inimene olla võib...sellepärast polnudki ehk ime, et 53-st mängukaardist kujunes vähehaaval välja niisama palju fantaasiategelasi..."

olen väikese võõrutusravi läbinud...kõik mida ütlen või kirjutan - kõlab hoopis teisiti...valesti...sellepärast üritan siit eemale hoida edaspidi...muinasjutt pole reaalsus...ja reaalsus tahab ka elamist saada...aga päris lukku ei suuda ma seda ust ka keerata...
bob sinclar...world hold on...

"tal oli parema maailma jaoks oma nimi ja ta nägi seda sageli unes...seda nime pidas ta saladuses. Tema üle oleks naerdud, kui ta oleks selle valjusti välja öelnud...sest see oli nii lapsik nimi..."

mitte et ma nüüd hullult kõva peoloom oleks kunagi olnud, aga...eile ei tundnud ma selle lärmi sees end üldsegi mitte hästi...
...ja mina läksi ära...

aga üksindusega on veel see jama ka, et kui seda liiga palju on, siis muutub lõpuks küsitavaks terve mõistuse olemasolu...ja kui ei saaks üldse omaette olla, siis on ka pisut pahasti...
aga mõningad külaskäigud on tervisele päris hästi mõjunud...
tõde on see, et...ilma sõpradeta oleks ikka ilgelt mage olla...
ok...ma täna rohkem kulunud tõdesid ei pajata...

vaatasime üks õhtu "seksi ja popi" eeteevee pealt...seal räägiti poistebändidest ja girlpowerist -
siit ka üks nostalgiline lugu - backstreet boys...quit playing games with my heart...