tõde...?

"ta tundis võidurõõmu teadmisest, et tema grimmitoosis on peidus keegi, keda ei puuduta ükski inimmure. Kui oli selline pelgupaik, võis taluda ükskõik mida..."

kunagi ammu tegi maailm hoopis mind katki ja kildudeks...
tükid võib küll õieti kokku panna, aga mitte kunagi poleks pilt enam sama...mõrad jäävad...
täna tunneb mina ka, et ta on katki...natuke...

"selle kõrval huvitas teda vahest ainult see, kas mäng Kastaalias tõesti kõige üllamat tähendas ja väärt oli, et oma elu temale pühendada...sest kuigi ta end üha varjatumatesse mänguseaduste ja -võimaluste saladustesse mängis, arhiivi kirevates labürintides ja mängusümboolika komplekses sisemaailmas kodunes, ei tähendanud see veel, et ta kahtlused oleksid vaikinud, ta oli jõudnud endas juba kogeda, et usk ja kahtlus kuuluvad ühte, et nad teineteisest olenevad nagu sissehingamine väljahingamisest..."

tõde on see et...kell on pool kolm öösel ja minu ööpäevarütm on jälle segi paisatud...
ja tõde on see ka, et kasutan siin lauseid, mis on teiste inimeste poolt välja mõeldud...mis sa arvad, miks ma seda teen?...tõde on, et ma ei tea...
ja vahel ma tahaks niinii palju...ja siis teisel hetkel ei taha mitte midagi...

"...ta rääkis loomulikult, peaaegu naljatlevalt, nii et keegi poleks aimanud tema talumatut hingevalu..."

lily allen...friend of mine...

aga see ämblik koob võrku hoopis teistel eesmärkidel...
...ja niidid aitavad labürindis teed leida...