pipraprintsess vihma käes...

kas peaksime leppima paratamatusega?
...täiesti emotsioonitu olen praegu...päriselt...

miks märjad juuksed on tumedamad kui kuivad...?

mul tekkis üks teooria jälle...
andra on sellises vanuses, kus lapsed ainult küsivad...
aga täna, kui talle lasteaeda järgi läksin, siis hakkasin hoopis mina tema käest asju küsima...miks üks või teine asi on nii nagu ta on...jne...
kui meie vastame lastele midagi...siis neile jääbki see vastus külge...nad peavad seda õigeks, ilma et ise sellele pikemalt hiljem mõtleksid...
aga kui nendelt midagi küsida siis...see paneb lapse fantaasia, mõtte tööle...
...mõnikord võivad nad tõelisi pärle vastata...:)
pärl tekib samuti veekeskkonnas - nagu merevaikki...ja "pärl" on üks ilusaimaid sõnu eesti keeles...

ei tohiks peale suruda enda arusaamu, nägemust...inimene peab ise selleni jõudma...
kui küsija-vastaja roll on muutunud, on see küll pikem tee lapsele...aga huvitavam ja nii jõuavad nad ise oma arusaamadeni...oma tõeni...

väiksena ma mängisin printsessi...tegin endale krooni ja võtsin lina ümber...mängisin siis, kui kedagi kodus polnud ja uskusingi, et olengi päriselt printsess...ja et mu kodu oli loss...
...meeldivad sulle rollimängud...?

mina mängisin kord printsessi ja teine kord olin ma jälle raamatukoguhoidja ning tuntvustasin kujutletavatele tegelastele raamatuid...ja siis olin ma jällegi poemüüja...
olin palju erinevaid tegelasi, kuid...mängisin ikka ja alati üksi...
...ja lõpetan mängu ka üksi...

on sulle tulnud mõnikord tänaval kõnides pähe, et astuks õige porilompi ja plätserdaks seal veidike...?

wet wet wet...Love is All Around...

p.s. tegelt liikus mu tuju emotsiooniskaalal veidike üle nulli...plussi poolele...ning mul tuli jälle üks pisike "ja mul on jumala pohhui" laine peale...
Alicia Keys...Falling...