merevaik...

ärkasin täna kell 4:20...
see on täielik südaöö minu jaoks...pigem olen ma harjunud sel kellaajal alles magama minema...:)...aga pole hullu...sain isegi päris edukalt ülesse...

päikesetõusu nägin...veits piinlik tunnistada, aga olen oma elus näinud vaid paari päikesetõusu...aga seda enam need üksikud korrad meelde jäävad...ilus oli...kuldkollane merevaigune päike - ma sain otse selle keskmesse vaadata...keskpäevast päikest ei saa...liiga ere silma jaoks...

aga ikkagi...lõppude lõpuks pidi kõik tekkima mittemillestki...

...müstika...

tühjusest sai midagi...elutust sai elus...
üks puu...ja teine puu...
kõik on pidevas muutuses...maailm pole enam see, mis ta oli sekund tagasi...
puu vaik muutub vees...merevaiguks...
...tükike loodust käel...

The Blueboy...Remember Me...
...eilne vaikus aitas meenutada...taastas hetkeks tunde...
...peaks rohkem vaikust kuulama...