udus lendlevad ämblikuvõrgud...

kui laisk saab olla?

see ei ole ju päris normaalne enam, kui ma ei viitsi isegi magama minna...aga mis ma sinna parata saan....ei saa ju...tahaks hoopis muusikat kuulata...lihtsalt hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni...ja tahaks midagi asjalikku kirjutada siia...aga jah...:D olen leplik ja lepin möla ajamisega...vähemalt esialgu...kõik ju ei saagi olla ajugeeniused ja suured filosoofid...vähemalt nii meeldib mulle end lohutada...ja üldse on mul tunne, et ma olen täielik pohhuist ja kõik teised võtavad kõike nii tõsiselt...kooli...suhteid...elu...aga elu on ju siiski vaid mäng...ja mängu ei tohiks tõsiselt võtta...on ükskõiksus halb?

selle jutu põhjustas hiline kellaaeg ja üks eriline tee....nii et ärge mind süüdistage segase jutu pärast...;)

...ja miks on nii, et inimene...see kõigevägevam...kardab pisikesi putukaid...pisikest ämblikku, kes ei kujuta absoluutselt mingit ohtu (kui mõned liigid välja arvata)...kust tuleb selline hirm...?

Travis..."Baby on more time"...:)