pole täiuslikumat vormi kui vesi...

Kui aasal kevad haljendab,
sul oma mõtte avaldan;
vast suvel, siis kui pikk on päev,
mu laulu kätket` mõtet näed.

See saladuseks igavest`
peab jääma kõigi teiste eest.
Vaid mina tean ja sina nüüd,
sest ärgu kuulgu keegi muu.

...miks tahetakse alati seda, mis on kättesaamatu...?