ja nii ongi...

ilus sügis on selleks korraks vist läbi...aga ta oli tõesti ilus...nüüd on siis kord koleda sügise käes...juba eile sai tunda selle tõelist palet...külma...tuulist...märga...ja veelkord külma palet...ei ole just kõige toredam, kui jäine tuul sul näo ära jäätab...mis tuletab mulle veel kord meelde, et salli ja mütsi on vaja...mul oli kunagi suht hea mälu ja keskendumisvõime...aga nüüd ei ole sellest eriti midagi järele jäänud...eks see palja peaga käimine soodustab vist tõesti puudulikkust seal üleval pool...

tahaks tõesti elada seal, kus on alati soe...mitte ainult soojuse pärast...vaid ka sellepärast, et kui aasta otsa oleks nagu suvi, siis kaoks ajataju ju täiesti...siis ei mõtleks vist nii tihti sellele, et aeg läheb nii kiiresti...õigemini...aeg on mulle täiesti haiglaseks kinnisideeks saanud...ja vähem kui nelja kuu pärast on jälle sünnipäev...JUBE...20 on nii hirmuäratav number...aga tegelikult ma juba olen ju 20....naljakas on see, et peaaegu mitte keegi meist ei tea oma õiget sünnipäeva ehk päeva, mil meie elu sai päriselt alguse...

...ja kuidas saab midagi tekkida tühjusest...ja kuidas on võimalik, et ma elasin pool tundi oma elust rakuna...nähtamatu osakesena...

...viibin pidevas hämmingus...see kõik on lihtsalt ülemõistuse kreisi....:)

Tori Amos...Winter...