uni - mine ära...praegu...

"Tereza läks jalgsi. Ta vihkas alati puupüsti täis tramme, kus vihased inimesed endid üksteise ligi pressisid, üksteise jalgu tallasid, üksteiselt nööpe mantlite eest rebisid ja üksteisele sõimusõnu karjusid..."















eile ajastasin ma kojumineku jälle nii suurepäraselt, et jäin paduvihma kätte...poolel teel oli mul juba niivõrd pohhui, et hüppasin kahe jalaga sügavasse porilompi...vesi hüppas kõrgele ja minul oli lõbus...kuulasin parajasti tori amost kah...
kõige ägedam tunne ongi see, kui saad kõik märjad riided seljast visata ja siis paned kuivad soojad riided...

aga täna võitlesin jällegi tuulega - ma pole küll teab mis kergkaallane, aga oleksin täna peaaegu lendu läinud ja tuul lõi hinge ka nii kinni, et pidin äärepealt ära lämbuma...

aga sellest hoolimata päike näitab end jälle...
nägin täna mõnda keskkoolituttavat...ja mõtlesin et...ma ei suhtle tihedamalt mitte ühegi inimesega, kellega keskkoolis käisin...ei tunne sellest puudust ka...just siin ülikoolis on sellised tegelased, kes mulle meeldivad....

"on teil aega kahele küsimusele vastata...?"
"ei...ei ole...kiire on..."...ütleb onu rahulikult jalutades...
aga olgem ausad - ma ise ju kipun ka ütlema, et mul on kiire, kui mingi küsitlus on...

kolmandal päeval tuli meile lõpuks soe vesi tagasi...tänapäevalaps on mugavusega ikka nii ära harjutatud - täitsa kole oli jääkülma veega pesta...

annelinnast lõunakeskusesse ja lõunakeskusest annelinna...jalgsi...pluss mõned tunnid ühe koha peal seismist...
...mu jalad surevad praegu...

Bee Gees...Islands in the stream...