nali...

"...me sünnime, ilma et oleksime seda palunud, suletuna kehasse, mida me pole valinud, ning oleme algusest peale surmale määratud...

Kogu aeg, mis ma viibisin pidulikult piazzal, seisis minu lähedal üks väga vaikne kogu, ma ei kuulnud selle poole tunni jooksul temalt ühtki sõna, ei näinud peaaegu ühtki liigutust, ta seisis seal kummaliselt üksildasena või eemalolevana keset seda kirevat tunglemist või saginat , rahulik nagu pilt ja väga ilus. See oli laps...kaunis kujuke süütu lapsenäoga...

Kuid seekord loobusin ma uue puu istutamise mõttest. Olin istutanud oma elus palju puid, see üks ei lugenud enam. Ja midagi minus hakkas vastu, uuendada siin ja seekord jälle ringkäiku, lükates uuesti käima eluratta, kasvatada aplale surmale uut saaki. Ma ei tahtnud. Jäägu see koht tühjaks.

...ja koomika on julmem kui traagika - ta näitab meile julmalt kõige tühisust..."

...katkestan ühe ahelda, mis on katkematu olnud algusest peale...mina ei anna kellegile elu...

...ja ikkagi...
...elu on lill...lill on vaasis...
...elu on mäng...ära võta mängu tõsiselt...;)

Damien Rice...The blower`s daughter...